„Selle protsessi juhtimiseks on vaja eelkõige riigitarkust. Kogu küsimusel on ju ajaloolised juured, ühiskondlik-poliitiline tähendus ja väga sügav inimlik aspekt. Eesti riik tervikuna, Eesti iseseisvus, Eesti vabadus – need on väärtused, mida see ühiskond peab kandma. Neid peab teenima ka kogu meie keelepoliitika ja kogu Eesti hariduspoliitika. Oleme väga nõus sellega, et küsimus ei ole ainult koolihariduses ja kooliõpetuse korralduses. Küsimus on ka selle keele staatuses, maines ja meie enda väärtustes ning hoiakutes,“ rõhutas Aru.

Aru sõnul on väga suur hulk praktilisi küsimusi, mis tuleb lauale tuua, kui on langetatud poliitiline otsus viia venekeelsed lasteaiad ja koolid üle eestikeelsele õppele. „Alates sellest, millised on õppevahendid ja kas need on olemas, ja kõige tähtsam: koolijuhid ja kooliõpetajad. Õpetaja on see, kes kujundab hinnanguid, väärtusi ja läbi õpetamise ka meelsust,“ rääkis Aru.

Ta pani ette, et kogu protsessi käivitamisel tuleb kaaluda ja läbi mõelda ka erasektori võimalik kaasamine. „Kui suudame eraettevõtjad, eraalgatuse kaasata, näidata neile kogu hea tulemuse olulisust, siis on see õnnestumine paremini tagatud, kui jäädes üksinda ainult seadusandlikku poolt korraldama ja korraldusi ellu viima. Seejuures peab riigipoolne rahaline tugi olema aus ja õiglane ja vastama reaalsetele vajadustele,“ lisas Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees.