"Vabaduse laulu" korraldaja: peol käis umbes 70 000 inimest
Kontserdi "Vabaduse laul" peaprodutsent Helen Sildna rääkis Delfile, et peo kontseptsioon toetus kahele konkreetsele ideesuunale.
"Esiteks väljendusvabadus esinejatele, kes meie programmis üles astusid, teiseks kummardus ja tänuavaldus välisriikidele ja sõpradele, kes on olnud Eestile olulised," ütles Sildna. Ta lisas, et keskenduda sooviti eraldi ka noorele publikule - neile, kes on sündinud vabas Eestis.
Tagasisidet on Sildna sõnul olnud seinast seina. "On neid, kes ütlevad, et oli väga hea värske kava, on neid, kes ootasid sellelt sündmuselt midagi muud. Pettuda saab siis, kui ootused on teistsugused," märkis Sildna. Peo korraldaja mainis ka, et 20. augusti tähistamisel ei ole traditsiooni välja kujunenud. "Öölaulupidudel on imeline ja eriline tähendus Eesti ajaloos ja kultuuris, meile tundus aga, et nüüd, 20 aastat hiljem, on aeg laulda ka juba uusi laule."
Korraldajad tahtsid teha omamoodi peo ka seetõttu, et alles juulikuus toimus suur kooslaulmise pidu noorte laulupeo näol. "Minu jaoks on oluline teada, et elan riigis, kus esinejatel on vaba väljendusvabadus ja mõiste "isamaalisus" ei seisne kivisse raiutud formaatides," lausus Sildna.
Kitsendusteta eneseväljendus kui vabadus
Sildna rääkis veel, et austab muusikat, artiste ja nende ehedat loomingut liiga kõrgelt, et püüda suruda neid formaatidesse ning anda neile kätte kohustuslik repertuaar. "Vaba, kitsendusteta eneseväljendus on minu jaoks üks vabaduse definitsioone ja siirad ning spontaansed tunded ja mõtted, mis kantud oma riigi armastusest, ongi isamaalisus."
Sildna jäi peo tehnilise teostusega hoolimata väikesest paugust ja helikatkestusest Ewert & The Two Dragons esinemise ajal väga rahule, kuna tema hinnangul oli tegu tehniliselt kaelamurdvalt keerulise kontserdiga. "Ewert & The Two Dragons esimese loo ajal juhtus väike katkestus, mis tulenes hetkelisest helipuldi viperusest, mis lahenes aga tänu helimeeskonna ülikiirele ja operatiivsele tegutsemisele paari minuti jooksul."
Ürituse eelarvest moodustas suurima osa Eesti riigi ja Tallinna linna toetus läbi SA Tallinn 2011. "Tänu kultuuripealinna toetusele see sündmus teoks ka üldse sai. Lisaks sellele ka eratoetajate panus. Kõik esinejad said / saavad oma esinemise eest õiglaselt tasutud," lubas Sildna. Sündmuse suuremad kulu-artiklid olid tehnika, lava ja Lauluväljaku rent, elekter, turvalisus, programm ja reklaam.
