Vaba Euroopa täna viimast korda eetris

Reedel kell 15.30 kõlavad viimast korda Eesti raadioeetris sõnad “Siin Raadio Vaba Euroopa!”, sest raadiojaama eestikeelsete saadete toimetus lõpetab senise rahastaja Ameerika Ühendriikide valitsuse ja kongressi otsusel tegevuse.

Saatemaht vähenes finantskaalutlustel juba kuu aega tagasi, kui lõppesid hommikused ja õhtused saated, mida kandsid üle Kuku raadio ja Klassikaraadio, nendib Postimees.

Peale Eesti toimetuse lõpetab töö veel viis Ida-Euroopa riikide keeltes saateid edastavat toimetust — Läti, Leedu, Slovakkia, Bulgaaria ning Horvaatia toimetus.

Raadio Vaba Euroopa/Vabadusraadio jätkab saadete edastamist ligi 30 keeles, teiste hulgas Afganistani, Venemaale, Armeeniasse, Türkmenistani, Moldovasse, Usbekistani, Serbiasse, Kosovosse, Montenegrosse, Bosniasse, Makedooniasse, Valgevenesse ning Ukrainasse.

Eestikeelsed saated algasid juunis 1975 ning nõudsid Postimehe andmeil USA maksumaksjailt ainuüksi Eesti iseseisvuse taastamise järgsel ajal üle 100 miljoni Eesti krooni. Sellest rahast on jätkunud nii toimetuse hoidmiseks kui ka korrespondentide tasuks Eestis ja mujal Euroopas.

Eesti toimetuse viimane direktor Villu Känd, kes reedel viimasena stuudios mikrofoni suleb, on juhtinud toimetust viimased kuus aastat ja pannud rõhu just sellele, milles Eesti kohalik meedia nii raha kui inimjõu nappuse tõttu nõrk on — rahvusvahelise elu kajastamisele.

“Meie eesmärgiks on olnud teha võimalikult Euroopa-keskne päevakajaline ja kvaliteetne saade, mis arvestaks Eesti kohaliku ajakirjanduse tugevuste ja nõrkustega,” ütles Känd Postimehele. “Iga saadet tehes tuleb mõelda, et teised Eestis kuuldavad jaamad on vaid ühe nupulevajutuse kaugusel.”

Aastate jooksul on toimetuses lühemat või pikemat aega töötanud kümneid välis- ja kodueestlasi. Eestikeelsete saadete toimetuses Prahas töötasid viimasel kuul direktor Känd ja toimetaja Krister Paris kahekesi. Kuni detsembri lõpuni olid toimetuses veel Evi Evart, kes on tuntud oma kultuurisaadetega, Mart Linnart, Andres Mäe, Villu Arak ja Maire Raidma-Reichenau, peale nende ka Moskva toimetaja Üve Maloverjan.