VAATA UUESTI | Suur kliimadebatt: Planeedil on juba kiire, aga Eestil?

 (71)

6. veebruaril toimus kliimadebatt, kus riigikogusse pürgijad võtavad fookusesse selle, kuidas peaks arenema edasi Eesti kliimapoliitika.

Kliimamuutusega peab lähikümnenditel teiste hulgas rinda pistma ka Eesti. Iga riigi panustest aastani 2030 sõltub väga palju - eelkõige, kui tõsised on kliimamuutuse tagajärjed meile ja meie järeltulijatele. Pole kahtlust, et asjaga on tõepoolest kiire - seda on nentinud nii tippteadlased kui ka paljud maailmaliidrid detsembris Poolas toimunud rahvusvahelistel kliimakõnelustel.

Uurime nii tänastelt kui ka järgmise nelja aasta võimalikelt rahvasaadikutelt: Miks Eesti riik ei näi kiirustavat? Milliseid samme peab astuma järgmine Riigikogu koosseis kliimamuutuse pidurdamiseks? Milline peab olema Eesti õiglane panus võrreldes teiste maailma riikidega? Kas Eesti peab võtma sihiks saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus nagu näeb ette Euroopa Komisjoni visioon? Kuhu suunas peab liikuma Eesti energiamajandus ja põlevkivi kasutamine? Kas ja mis ajaks peab Eesti üle minema 100% taastuvenergiale? Mida sisaldavad kliimamuutuse osas erakondade programmid?

Debatil esinevad Raimond Kaljulaid (Keskerakond), Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond), Rene Tammist (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Marko Pomerants (Isamaa), Martin Helme (EKRE), Andres Meesak (Eestimaa Rohelised), Lembit Tuur (Vabaerakond), Jaak Laineste (Eesti 200), Mihkel Kangur (Elurikkuse Erakond).

Sündmust modereerib politoloog ja Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora. Sündmust korraldavad keskkonnaühendused Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus ning Eesti Roheline Liikumine.

Debatti toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI).