VAATA, kus on Eestis kõrgeimad küttehinnad ja kuidas need kujunevad
Äsja kirjutas Delfi sellest, kuidas Rummu aleviku elanikud palusid riigikogult abi, sest nende küttehind on muutunud talumatult kõrgeks ja vähem jõukaid ähvardab külmetamine. Nimelt lammutati Rummus kaks vanglat ja nendest saamata jäänud tulu peavad katlamajale nüüd kinni maksma elanikud.
Kuid väga kõrge hind ei ole probleem ainult Rummus, vaid ka mujal Eestis, sageli just väiksemates kohtades. Konkurentsiameti kütte piirhindade tabeliga saab tutvuda siin.
Määrab kütuse liik
Peamine mõjutegur hinna kujunemisel on see, millist kütust kasutatakse - kas põlevkivi, põlevkiviõli, biomassi, jäätmeid või maagaasi. Mõnevõrra vähem mängib rolli see, kui kaugel paikneb katlamaja tarbijatest.
"Kui rääkida kütuse kütteväärtusest ja energiasisaldusest, siis näiteks põlevkivi MWh hind on 9 eurot, aga põlevkiviõlil 50 eurot," tõi Vaks näite. "Tallinn saab aga erinevate võimalustega mängida, näiteks osta soojust Tallinna elektrijaamalt, mis töötab biomassil ja Iru elektrijaamalt, mis toodab jäätmetest. See hoiab hinda stabiilsena," rääkis ta.
Narvas on piirhind väga madal - kõigest 27 eurot/MWh. "Narva on eelisolukorras, seal on mitmed elektrijaamad, neil tekib paratamatult jääksoojust, mida saab ära kasutada. Põlevkivi, mida nad kasutavad, on samuti soodne," selgitas ta.
Tasub uurida
See tähendab, et näiteks uut elukohta valides tasuks uurida, millised on piirkonna küttetingimused. Muidugi on hind kõikuv, kuid hinna peamised mõjutegurid on üsna püsivad.
"Hinnad muutuvad tihti sellistes piirkondades, kus kasutatakse kütust, mille hind tihti muutub. Sellised on näiteks maagaas ja põlevkiviõli, mida reeglina kasutatakse väiksemates piirkondades. Hinnad võivad muutuda iga kuu või ka iga poole aasta tagant, sõltuvalt sellest, kuidas maailmaturul naftahinnad liiguvad, sest gaasi ja õli hinnad on nendega tihedalt seotud," kirjeldas Vaks.
