Teie enda ametikoht eeldab samuti teatavat parteideülest positsiooni, teie olete aga öelnud, et ei kavatsegi EKRE platvormist eemalduda. Miks mõõdate presidenti teise mõõdupuuga kui iseennast?
See tuleneb põhiseadusest. President ei tohi olla ühegi erakonna liige, ta peab olema kogu rahva, kõigi poliitiliste jõudude esindaja, tema ei tohi valida poolt. Riigikogu spiiker valitakse parlemandierakonnast ja ükski seadus ei nõua, et ta peaks oma poliitilistest seisukohtadest loobuma või oma erakonnast välja astuma. Siin on olemuslik vahe. Kõik spiikri tegevused on töö- ja kodukorraseadusega paika pandud, siin ei olegi mingit erakondlikkuse võimalust. Spiikritoolis esindatakse kõiki erakondi, nii koalitsiooni kui ka opositsiooni.
Viitasite põhiseadusele. Selle vaim ja mõte on mu meelest liberaaldemokraatlik.
Kas on? Kust te leiate selle sõna? Me räägime demokraatiast, sellele mingite epiteetide lisamine hägustab demokraatia mõistet.
Põhiseadus algab nii: „Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
/---/, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele /----/, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.”
Kõige selle eest me seisamegi, mida te ette lugesite.
Vabadus, õigus ja õiglus tulevad enne rahvusriiki, pidasin ma silmas.
Järjekord ei ole tähtis, kõik punktid on olulised.
Teie olete öelnud, et liberaaldemokraatlikud väärtused teile ei sobi, missugused on siis need tõelised väärtused, mille eest te seisate?
Me seisame nende väärtuste eest, mis on meid siia toonud, mis on Euroopas aastatuhandeid kehtinud ja ennast õigustanud. Nn liberaalne demokraatia on ju tegelikult traditsioonilised Euroopa väärtused hüljanud, püütakse kehtestada uusi väärtusi, marginaalsete gruppide tahet enamusele peale suruda – ja see ei ole sugugi demokraatia. Saksamaal ja Nõukogude Liidus kuulutati ka teatud ideed õigeks ja ainuõigeks, ja represseeriti neid, kes nendega ei nõustunud. Algul öeldi, et nendega ei ole vaja dialoogi pidada – täpselt nii, nagu teie EKRE kohta ütlete – pärast seda hakati neid otsesemalt tõrjuma. Me teame, kuidas need režiimid lõpetasid: koonduslaagrite ja mahalaskmistega. Seda meie ei taha.