VAATA ja HÄÄLETA: Eesti aasta puu konkursi 12 kandidaati

 (11)
VAATA ja HÄÄLETA: Eesti aasta puu konkursi 12 kandidaati
Fotod: Eesti inimeste puu 2015

Kevadel võitles Euroopa aasta puu tiitli nimel vapralt Orissaare staadioni tamm ja tänu usinatele Eestimaa hääletajatele pälviski selle uhke tiitli. Juba kuu aja pärast kukub aga 2016. aasta Euroopa puu kandidaatide esitamise tähtaeg, nii et nüüd on aeg valida Eestit esindama uus auväärne puu.

Võistluse eestvedaja, Arboristide Koja esimees Heiki Hanso rääkis Delfile, et omavalitsused ja eraisikud esitasid kandideerima kokku 12 puud, mille seas suisa seitse tamme. Peale tammede esitati konkursile ka hõberemmelgas, pärn, pirnipuu ja kaks mändi. Ühtegi laekunud kandidaati kõrvale ei jäetud. "Õnneks ei hakatud riidepuid ja tõkkepuid pakkuma," lausus Hanso.

Eriti meeldejääv oli Hanso sõnul 88-aastase pensionäri lugu, mille mees filigraanse käekirjaga kirja pani ja kirja posti teel konkursile saatis. Veel hakkas Hansole silma Abruka kandidaat. "See on ülikihvt puu, ma ei teadnud, et Eestis selliseid puid ongi," imestas ta.

Siin aga kõik konkursi Eesti inimeste puu 2015 kandidaadid. Konkursi võitja läheb 2016. aasta alguses võistlema teistest Euroopa riikidest esitatud tähelepanuväärsete puudega.

HÕBEREMMELGAS RAPLA PROMENAADIL

Hõberemmelga esitas konkursile Rapla vallavalitsus. Puu on näinud nii rahva halvemaid kui helgemaid aegu. Puu all, jõe kaldal toimusid 1905. aasta revolutsiooniga seotud mahalaskmised. Samuti asub puu vahetus läheduses mälestussammas Teises maailmasõjas hukkunutele. Teadaolevalt on sinna maetud ses sõjas langenuid. Puu vastas, üle jõe, paikneb helilooja Raimond Valgre lapsepõlvekodu. Praegu on puu all pingid, kus inimesed armastavad istumas käia. Puu läheduses toimuvad suviti promenaadikontserdid, kus peale külaliste esinevad ka Raplast pärit esinejad.

Foto: Eesti inimeste puu

KOHTLA-NÕMME TAMM

Looduskaitse all oleva tamme esitas konkursile Kohtla-Nõmme vallavalitsus. Esimest korda mainitakse puud Kohtla mõisa kirjalikes allikates 1419. aastal. Tänapäeval võib mõisa pargis näha mõisale ja koolile püstitatud hariduskivi ja infotahvlit, mõisast säilinud vundamenti ja vana looduskaitse all olevat tamme, mis on üks vanimaid ja jämedamaid sealkandis. Vanust arvatakse tammel olevat üle 700 aasta. Kohtla-Nõmme valla vapil on kujutatud tammeleht. Kohtla-Nõmme kooli õpilased käivad tamme alt nii lehti kui ka tõrusid korjamas.

PEIGMEHE TAMM JÜRI ALEVIKUS

Rae vallavalitsus esitas konkursile Jüri alevikus Lehmja tammikus kasvava Peigmehe tamme, mida näevad igapäevaselt kõik, kes sõidavad Jüri alevikus Aruküla teel, sest puu asub tee ääres. Lehmja tammik on üsna tüüpilise hansa pärimuse järgi tekkinud kahest pulmarongist, kes teineteisele teed ei tahtnud anda ja taplema läksid. Ellu jäänud pruut ja peigmees, pulmalised ja preester moondati karistuseks tammedeks. Räägitakse, et kui neid puid kirvega raiuda, tuleb tüvest verd. Rahvajuttude järgi tuntakse tammikus kolme nimega puud: Pruut, Peigmees ja Peiupoiss. Kahte jämedamat puud otse maantee ääres nimetati Pruudiks ja Peigmeheks. Tee vastaspoolel asuvat eriti jändrikku tamme kutsuti ühe pärimuse järgi Kerjuseks, teise järgi Kirikuõpetajaks, kolmanda järgi Peiupoisiks. Peigmees on tammiku vägevaim puu, mille tervis on teiste ümbruse põlispuudega võrreldes siiani suurepärane. Tüve ümbermõõduks mõõdeti 1999. aastal 4,45 meetrit, kõrguseks 18 meetrit. Tüvi haruneb kolme meetri kõrgusel kolmeks.

Pruut pandi kahjuks nõukogude ajal põlema ja hävis täielikult.

Foto: Eesti inimeste puu

TAMME-LAURI TAMM

Urvaste vallavalitsus esitas konkursile Eesti jämedaima ja võimsaima puu, mis asub Võrumaal Urvaste külas. Tamme-Lauri tamme kohta on esitajate kinnitusel teada mitmeid rahvajutte. Näiteks räägitakse, et puu läks kasvama Rootsi kuninga maa sisse löödud vehmrist ehk vankri aisast. Tamme-Lauri tamm on kasvanud aastasadu, väidetakse, et tamme vanus võib olla 800 aasta ringis. Puu kõrguseks mõõdeti 2001. aastal 16 meetrit ja ümbermõõduks 8,3 meetrit.

Tamme kasvuhoog pole hoolimata vanusest raugenud, kuid ta pole enam suurepärases seisundis ja paarikümne aasta eest tehti puule põhjalik remont. Puu sisemusest veeti välja kaks autokoormatäit kõdu. Õõnsusest, kuhu mahtunuks viis inimest ümber väikese laua kohvitama, ehitati tellistest, raudarmatuurist ja betoonist kunstsüdamik, mis toetab tüve ja võra seestpoolt. Vanadest oksaaukudest tehti tuulutusavad, et tüvi seestpoolt enam ei kopitaks. Avaused kaeti metallvõrguga, et linnud sinna pesa ei rajaks. Kuna tamme sisse on korduvalt löönud välk, paigaldati puule lisaks ka piksevarras. Ehitusjäljed peideti nii osavalt, et vaid asjasse pühendatu oskab neid märgata.

Rahvasuu räägib, et puu pakkus aastasadu varju ja kaitset karjalastele ja rändajatele. Samuti oli puu olnud lähedal elavatele lastele ka mängutoa eest. Kohalike suhtumine Tamme-Lauri tamme on olnud alati eriline. Selleski puus on usutud elavat vaim. Pärimuse järgi on tamme nimi tulnud sõnast Laurits, kes oli tulejumal.

Tamme-Lauri tamm on Urvaste valla sümbol, ka valla vapil on kujutatud selle tamme kujund. Sama puud kujutati ka 10-kroonisel rahatähel, mida paljud noored pärast euro tulekut ehk enam ei tea. Tamme on pildistanud mitmed kuulsad fotograafid ja maalinud ka kunstnikud.

Foto: Eesti inimeste puu

TAMMSAARE PUU VARGAMÄEL

Anton Hansen Tammsaare muuseum Vargamäel esitas konkursile Tammsaare puu. Arvatakse, et kohanimi Tammsaare on tulnud vanast sealkandis kasvanud tammedest. Esitatud puu pole väga vana, umbes 200 aastat, ja kirjanik Anton Hansen Tammsaare lapsepõlves puu suurt võsa veel välja ei paistnud. Puu hakkas hoogsalt kasvama pärast lepavõsa eemaldamist, kui avanesid paremad valgustingimused. Nüüdseks on puu kasvanud uhkeks, laia koheva võraga ja vaatamist väärt tammeks.

Foto: Eesti inimeste puu

KAATSI (PRANGLILAANE) RISTIMÄND KAMBJAS

Puu esitasid konkursile ristpuude uurimise ja kaardistamisega tegelev töörühm koosseisus Marju Kõivupuu (TLÜ maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur), Urve Sinijärv (keskkonnaministeerium, looduskaitse osakond) ja Liina Laanemets (keskkonnaamet, kultuuripärandi spetsialist). Aastal 1957. looduskaitse alla võetud Kaatsi ehk Pranglilaane ristimänd on tänaseks vaid Lõuna- ja Kagu-Eestis elujõulise hingedeuskumustega seotud matusekombe - matusetalituse juurde kuuluva puusse ristimärgi lõikamise - silmapaistev esindaja.

Lõuna-Eestis on nii arvukate ristidega ristipuud juba haruldased. Kaatsi ristimänd esindav ka kaduvat kultuurmaastikku - seda teed mööda inimesed enam eriti ei käe ega sõida, kuid ristimärgid puudel on tunnistuseks sellest, et see on kunagi olnud käidav tee, kust surnud on viidud Kambja kalmistule. Männi tüvesse on lõigatud riste kuni nelja meetri kõrgusele. Puu tüvel on spiraalne koorevigastus, mis on tekkinud välgulöögist. See annab ristipuule ainukordse ja huvitava välimuse.

1999. aastal mõõdeti puu ümbermõõduks kolm meetrit ja kõrguseks 39 meetrit.

Foto: Eesti inimeste puu
Foto: Eesti inimeste puu

LIPPMAA PÄRN ABRUKAL

Abruka muuseumi selts ja Abruka raamatukogu esitasid konkursile põneva pärna.

Kaugetel 50-ndatel aastatel näitas Abruka kooliõpetaja Kaarel Tuulik, kaksikvendadest kirjanike Ülo ja Jüri isa, noorele teadlasele, tulevasele Eesti loodushoidjale, Jaan Eilartile Abruka lopsakas ja liigirohkes salulehtmetsas üht vana, jändrikku, harali okstega pärnapuud. Selle pärnapuu all oli asunud akadeemik Teodor Lippmaa põhiline vaatluspaik, kui ta 30-ndatel aastatel viis oma uuringutega Abruka saare botaanilise rikkuse maailmakaardile. Jaan Eilarti vahendusel jõudis Lippmaa pärn meie rahvusteadvusesse.

Abruka talunaised nägid oma teel saare lõunatippu lehmi lüpsma, kuidas kuulsa loodusuurija väike poeg Endel, tulevane akadeemik, oli uuringute ajaks tõstetud pärnapuu haralisele oksale, et ta isa tööd ei häiriks. Niimoodi saame tänasel päeval öelda, et tegu on kahekordse mälestusega – kahe Lippmaa: Teodori ja Endli pärnaga. Vana ja sammaldunud pärnapuu Abruka metsavaikuses on jätkuvalt tähenduslik meie tänulikus kultuurimälus.

Foto: Eesti inimeste puu

PIRN "HOBUSTKOPPEL" MUHUS

1904. aastal padi algus Lepiku talule, samal aastal sai 8-aastane perepoeg Vassili Hobustkoppel Pärase Paali talust kaasa talle maitsenud pirni seemneid. Kasvama hakkas kaks puud, millest üks lõigati 1960. aastal maha, sest tema külge tehtud pooked olid vähki täis. Praegu kasvavat puud pole ilmselt kunagi võrakujundamise eesmärgil lõigatud. Puu pirne on müüdud kuivastus ja ka Tallinna turul aastal 1946. Aastatel 1970-1980 müüs tuntud hobusekasvataja Martin Kivisoo pirne Karjala ENSV-s. Sel aastal on saagiks ilmselt üle 500 kg pirne.

Foto: Eesti inimeste puu

TAMM SAAREMAA METSAS, KUUSIKU KÜLAS

Puu jaguneb maapinnast ligikaudu kolme meetri kõrgusel kaheks haruks, vahepeal 0,5 meetrise vahega kasvanud harud aga liituvad ligikaudu kaks meetrit kõrgemal uuesti üheks tüveks. Puu konkursile esitanud Rein Kirst on EPA haridusega eluaegne metsamees ja sellist puud ei ole ta enda sõnul varem näinud. Sama kinnitas puud nähes ka kauaaegne Viidumäe LKA juhataja, botaanik Mari Reitalu. Kirstu kinnitusel pole puu väliselt ehk efektne, kahtlemata on ta aga harukordne.

TRUUDUSE TAMM ALATSKIVIL

Kaitsealuse looduse üksikobjektina 1957. aastal koos Alatskivi lossipargi, Punase allika, Hirveaia, Linnamäe ja Kalevipoja sängiga kaitse alla võetud Truuduse tamm kasvab Lossijärve ääres asuval kõrgendikul (Musumäel), endise mõisapargi alal.

Jutud selle puu kohta on enamasti truuduse, ustavuse ja suure armastuse teemadel. Rahvapärimuse järgi on jaaniööl selle tamme all antud truudusevanne murdumatu. Väidetakse ka, et tamme all antud mistahes muud lubadust ei saa enam murda. Uuemal ajal on noorpaarid ja pulmalised sagedasti siia tulnud ja tamme all on neile truudusekatse korraldatud.

Truuduse tamme nime kandva põlise hariliku tamme (Quercus robur) ümbermõõt on 4,20 meetrit ja kõrgus umbes 25 meetrit. Tamme vanus ei ole kahjuks teada.

Puu idapoolsel tüveosal on juba aastaid vääveltoriku (Laetiporus sulphureus) viljakehad, mis viitavad tüvemädanikule. Samas suudavad põlised puud teinekord veel aastakümneid ka seennakkustega ja seest õõnsatena visalt vastu panna ja elu külge klammerduda.

Harilikud tammed on Eestis oma levila põhjapiiril, noorena külmahellad ja hilised lehtijad. Seepärast on tammede kasv siin suhteliselt aeglane, kuid nende eluiga võib soodsate kasvutingimuste korral ulatuda ka 700 aastani.

Tamme on tema võimsa kuju, kõva puidu ja pikaealisuse tõttu Eestis juba hallidest aegadest saadik pühaks peetud ning eriliselt hoitud. Tammeleht on Eesti looduskaitse sümbol, millega tähistatakse kõik meie kaitsealused loodusobjektid.

Foto: Eesti inimeste puu

LÜÜRA-KUJULINE NARVA MÄND JÕGEVAMAAL

Jõgevamaal Odivere külas kasvab kahar lüüra-kujuline mänd. Külaelanikud mäletavad, et puud on kasutatud topograafilise tähisena ajalooliste külateede tähistamisel. Sõja ajal on mänd olnud geograafiliseks tähiseks. Tänapäeval on tihti näha jalgrattureid puud imetlemas.

1959. aastal jäi mänd tee-ehituse piirkonda ja erinevalt mitmest teisest männist, pääses omapärane mänd üle noatera, kuna asub teepervest kaheksa meetri kaugusel. Tee-ehitajad säästsid männi elu ka maanteeäärse kraavi kaevamisel, kaevates selle kaugemalt ümber männi.

Foto: Eesti inimeste puu

VESKIRULLITAMM SAAREMAAL

88-aastane Ilmar Toom esitas konkursile Saaremaal asuva tamme, mis sai tema sõnul ilmselt ta isa ja ta enese küüditamise (ärasaatmise) põhjuseks.

Ilmari isa Kaarel Toom valis Vabadussõja aegu tuuleveski ehitamiseks välja sirge ja paraja jämedusega tammepuu, mis pidi olema tuuleveski peatugi ehk telg. Ehitus jäi aga pooleli ja puu püsti. 1924. aasta maareformi käigus jäi perekond osast talu maast ja ka tollest tammest ilma. 1920. aastate lõpus tuldi Hiiumaalt Saaremaale Kärdla Kalevivabrikule uusi rullipuid otsima, milleks võeti aastakümneid tiigis vettinud tammed välja ja pandi uued asemele. Naabrite juurest asundustalust mindi rullipuid otsima ning vajaliku arvu täis saamiseks andis Toom oma juurde oma puid, kuid küsis naabrilt kunagi tuuleveski ehitamiseks välja valitud tamme nende vastu. Nõukogude okupatsiooni ajal Toomi perekond küüditati. Patarei vanglas saatust oodates sai Ilmar aru, et tema isa ja tema sõber arvasid, et perekondade küüditamine oli seotud nimelt rullipuudega, kuna nende eest maksti hästi.

"Nüüd selle puuloo kirjutamisel olen neid aegu tagant järele mõelnud ja osalt ka veendunud, et see suur uhke tamm, mis minu isa 100 aastat tagasi oma tuuleveski ehitamiseks vajalikuks pidas, sai temale ja oma esimesele pojale saatuslikuks. Ma ei looda ega usu, et sellest tammest mingi aasta puu saaks, kuid seda tahaks kindlasti, et võetaks looduskaitse alla," kirjutas Ilmar Toom.

Foto: Eesti inimeste puu

Puudega saab tutvuda ja oma lemmiku välja valida konkursi kodulehel. Selleks, et konkursil silma peal hoida, liitu ka Eesti inimeste puu grupiga Facebookis.