Riigikogu võttis täna vastu karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ning vangistusseaduse muutmise seaduse, teatas Reformierakonna pressiesindaja.

Seni oli väärtegude puhul võimalik määrata karistuseks kas rahatrahv, mis tihti rahapuudusel tasumata jääb või arest, mis on riigile väga kulukas. "Üldkasuliku töö süsteem on väärtegude puhul kavandatud üldjoontes samasugusena, nagu toimib praegu kuritegude puhul. Peamine erinevus on selles, et väärtegude puhul hakkab kriminaalhoolduse asemel sellega tegelema politsei," sõnas reformierakondlane Robert Antropov.

"Üldkasuliku töö jaoks sobivad kõige enam liiklusseaduse nõuete rikkumiste eest süüdi mõistetud isikud, kes moodustavad kõigist arestialustest umbes 35 protsenti. Samas ei sobi väärteoaresti asendamine ÜKTga sõltuvusprobleemide ja pika kuritegeliku karjääriga süüdimõistetutele".

Antropov toonitas, et kriminaalpoliitika muutub üha enam ennetavaks ja sotsiaalsüsteemi arendavaks. "On oluline, et ühiskonnas tekiks mõistmine, et peamised kuritegevuse mõjutajad pole mitte karmid karistused ja vanglakaristuse soosimine. Vangistus on ebaefektiivne vahend retsidiivsuse vähendamiseks ja seetõttu oleme leidnud odavamaid ja vähem "isikut hävitavaid" mõjutusvahendeid," ütles Antropov.

Lisaks luuakse käesoleva eelnõuga kinnipeetavate arvu stabiliseerimiseks ja vähendamiseks võimalus asendada kuni kuuekuuline vangistus elektroonilise valvega.