Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Martin Hirvoja sõnul on praegu väärtegude puhul võimalik määrata karistuseks kas rahatrahv, mis rahapuudusel tihti maksmata jääb või arest, mis on riigile väga kulukas, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja.

„ÜKT rakendamine sellistes puhkudel oleks igati mõistlik – karistatu peab oma teo siiski heastama, samas võidab ka ühiskond,“ ütles Hirvoja.

Ennekõike võiks ÜKTd rakendada varavastaste väärtegude puhul, kuid selle jaoks sobivad ka liiklusseaduse nõuete rikkumiste eest süüdi mõistetud isikud, kes moodustavad kõigist arestialustest umbes 35 protsenti. Samas ei sobi väärteoaresti asendamine ÜKTga sõltuvusprobleemide ja pika kuritegeliku karjääriga süüdimõistetutele.

Pisivarastele sobiks aresti asendajana hästi kasvõi sama kaubanduskeskuse lähistel pargi korrastamine või maanteepeenarde puhastamine. Ka riigile on säästlikum ÜKT kui täiendavate arestimajakohtade loomine.

Üldkasuliku töö süsteem on väärtegude puhul kavandatud üldjoontes samasugusena, nagu see toimib praegu kuritegude puhul.

„Peamine erinevus on selles, et väärtegude ÜKTga hakkab kriminaalhoolduse asemel koordineerima politsei ning eraldi ettekannet kohtule ÜKT täitmise kohta esitada ei ole vaja – teave saadetakse kohe karistusregistrile,“ selgitas Hirvoja. Oluline on, et leiduks huvitatud kohalikke omavalitsusi, MTÜ-sid ja teisi koostööpartnereid, kellega politsei saaks teha lepinguid ÜKT täitmiseks.

Justiitsministeeriumi analüüsi kohaselt oleks väärteoaresti asendamine ÜKTga aastatel 2010–2013 võimalik vähemalt 500 isiku puhul aastas. Eelduseks on siiski isiku enda nõusolek üldkasuliku töö tegemiseks.

Lisaks laiendatakse eelnõuga elektroonilise järelevalve kasutamise võimalusi. Näiteks saaks tulevikus asendada elektroonilise valvega ka kuni kuuekuuline vangistus, samuti kasutada elektroonilist järelevalvet vahistatute puhul.