„Me peame aru saama, et ajakirjanduses jätkub paanilise reformimise ajastu, kus ajakirjanduslikud väärtused on heal juhul kaasasõitjad tagaistmel, kuid tihtipeale jäetakse need hoopis tee äärde hääletama. Kasum istub aga roolis,“ ütles Vaarik BNS-ile. „Seetõttu näeme pidevat "innovatsiooni" selles suunas, et tuua makstud sisu lähemale ajakirjanduslikule sisule.“

Vaariku sõnul on ta konkreetse Hiina-teemalise erilehe puhul üsna veendunud, et enamik lugejaid suudab siiski märgata vahet päris sisuga.

„Samas viitab see suuremale probleemile - on palju süütuma väljanägemisega kodumaiseid meediapartnerluse juhtumeid, mis tekitavad kahtluse, et kuskil on liikunud reklaamiraha, sündinud on erirubriik ning sisu võib olla kallutatud,“ sõnas Vaarik. „Eriti kergelt hägustub see piir online-ajakirjanduses, kus ei ole nii selgeid sisu ja reklaami eristamise traditsioone. Samuti tasub endalt alati küsida, miks ei avalda mõni ajakiri näiteks kunagi kriitilisi artikleid tervisetoodete, kosmeetika ja muu sellise kohta. Kas see tähendab, et need tooted on alati head?“

Reklaamide sisu kontrollimine või neile tähelepanu mittepööramine on Vaariku hinnangul iga toimetuse enda otsustada, kuid on oluline, et lehe lugejale oleks selgelt välja öeldud, millised on toimetuse põhimõtted reklaamide osas, mida nad kunagi ei avaldaks. Sel juhul teaksid lugejad, mida väljaandelt oodata. „Ma arvan, et Postimehel on õigus sellist erilehte avaldada ja lugejal on õigus seepeale öelda, kas ta tahab seda ajalehte tellida või mitte,“ lisas Vaarik.

Reedel ilmus Postimehe vahel Hiina Rahvavabariigi ja Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete 20-ndat aastapäeva tähistav erileht. Erilehes on Hiina peaministri, riiginõuniku, Hiina Eesti suursaadiku artiklid ning mitmed autorita kirjutised. Muu hulgas on erilehes artiklid pealkirjadega „Hiina roheline majandus ja säästumeelne ühiskond“, „Rahumeelsele arengule kindlaks jäädes“, „Hiina rahvusrühmituste suur ühtsus“ ja „Tiibet: 60 aastat pärast rahumeelset vabastamist.“