Need inimesed, näiteks nagu „Aktuaalse kaamera” ankur Margus Saar [AK ankur Margus Saar ütles teisipäeval rahvastikuminister Riina Solmanit intervjueerides, et temal on nimekaime Eestis 26 ja teda see ei häiri – toim], nemad võib-olla ei pane tähele, aga kui nimekaime on üks-kaks, et tundub haruldane nimi, aga tegelikult on mitu, see võib tekitada probleemi. Riigiga suhtluses seda probleemi ei ole, sest riik kasutab ka isikukoodi. Aga igapäeva elus, näiteks loete ajalehest, et Enel Pungas sõitis otsa kellelegi kuskil, aga tuleb välja, et keegi on võtnud minu nime või see on nimekaim.
Sotsiaalministeerium pani ette, et seaduses võiks olla küll teatud nimekiri olukordadest, millal ei tohiks võtta elava inimese nime, aga muidu võiks seda mitte piiritleda. Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles „Aktuaalsele kaamerale”, et tema oleks kirjutanud liberaalsema eelnõu, mis ei jätaks kõrvale inimesi, kel täna õigused abiellumiseks puuduvad. Miks te konservatiivsemat teed pidi läksite?
Tegelikult ka praegu ei ole lubatud võtta nime nendel põhjustel, millele viidatakse. Sotsiaalministeerium kaitseb praegu nende inimeste huve, kelle jaoks sotsiaalministeerium on loodud. Praegu räägime samasoolistest või ka mitte samasoolistest elukaaslastest, kes ei ole registreerinud abielu. Ka praegu kui nad tulevad põhjusega, et ma tahan võtta oma elukaaslase nime, siis tegelikult ka praeguse seaduse järgi ei ole nad saanud seda võtta. See lihtsalt ei ole ka praegu põhjus, mida me aktsepteerime.
Küll aga on osadel juhtudel, kui see nimi ei kuulu piirangu alla [praegu tohib võtta nn mõjuval põhjusel sellist perekonnanime, mida kannab rohkem kui 20 ning vähem kui 500 inimest – toim], ja inimene suutis hästi ära põhjendada, et lapsepõlves kiusati mind või ma tunnen end selle nimega halvasti, siis me aktsepteerime seda. Me ju ei küsi, kuidas sa ikka end halvasti tunned. Kui inimene tunneb ennast halvasti, siis on nii. Seega osa nendest samadest elukaaslastest said varem oma nime muuta meile valetades.