Uut kodu soetada tahtnud vanaproua jäi ilma nii rahast kui korterist
Lugu algas sellest, kui kuus aastat tagasi tahtis Viljandi haigla hooldaja Linda Sark oma ühetoalise korteri pisut suurema vastu vahetada, kirjeldab "Pealtnägija". Vanaproua leidis ideaalse pakkumise ja leppis müüjaga suuliselt kokku, et ostab 620 000 krooni maksva korteri ära niipea, kui saab oma vana kodu maha müüdud.
Vanaproua sõlmis müüja Maire Peedoga lepingueelsete kavatsuste protokolli, mis lubas proual elada uues korteris pool aastat ning kui selleks ajaks pole ta oma vanast korterist lahti saanud, siis hakkab müüja ja ostja vahel kehtima tavaline üürileping. Heade kavatsuste protokollile allkirju andes otsustas Sark tehingu nii-öelda kinnistamiseks teha ka üsna märkimisväärse sissemakse, mis kujunes suureks veaks.
"Maksin talle 120 000 krooni. Jutt oli kõigepealt sajast, aga mõtlesin, et maksan 120 000, siis jääb täpselt 500 000," rääkis Sark.
Kuna aga Eesti majandus oli langusteel ja korteri müük Lindal ei edenenud, siis esialgsest kokkuleppest müüjaga möödus pool aastat ja Linda polnud endist kodu ikka veel maha müünud. Seega hakkas kehtima üürileping. Järgnes veel viis kuud ning Sark sai Maire Peedolt üllatava kirja, milles seisis, et ta on leidnud ostja, kes maksab rohkem. Suur probleem oli aga see, et Maire Peedo ei olnud nõus tagastama ettemakstud 120 000 krooni.
Vanaproua palus siis abiks oma juristist kolleegi ning nad pöördusid politseisse. Lõuna ringkonnaprokuratuur tunnistaski väljatõstmise ebaseaduslikuks ja mõistis korteri omanikult välja ligi 14 000 krooni. Kuna aga 120 000 krooni oli endiselt kätte saamata, pöördus Sark kohtusse ja Pärnu maakohus mõistis ka selle summa koos kohtukuludega Peedolt välja.
Poolteist aastat hiljem on ta saanud sellest rahast tagasi kõigest ligi 18 eurot ja ütleb, et kui selline tempo jätkub, siis kogu raha tagasisaamist tema silmad arvatavasti ei näe.
Vanaprouale ligi 140 000 krooni võlgu olev Peedo aga raha maksta ei kavatsegi. "Sellest ma saan aru, et ma pidin selle raha talle tagasi maksma, aga tema oleks pidanud minust ka aru saama, kuna ta elas minu korteris ja polnud võimeline seda korterit ostma ning ma müüsin selle lõpuks kolmandatele isikutele," lausus Peedo.
Justiitsministeeriumi soovitas Sargal regulaarselt kohtutäituri poole pöörduda ja küsida, kuidas rahakogumine läheb. Vanaproua on seda enda sõnul ka teinud, kuid talle öeldi, et võlgnikul ei ole raha ning soovitati poole aasta pärast uuesti helistada. "Poole aasta pärast ma siis helistasin uuesti, et kas on mingisugust liikumist. Helistage poole aasta pärast. Null ja kõik. Ma olen sama tark ilma rahata," nentis vanaproua Sark.
