"Aastavahetus on alati kõige suurema väljakutsete arvuga aeg,» räägib Tallinna Kiirabi ravijuht Katrin Koort ajalehes Pealinn."Kahel eelmisel aastavahetusel oli kutseid umbes 250 ööpäevas tavapärase 200 asemel. Siis on nii, et alates kella viiest-kuuest õhtul kuni hommikuni on kõik brigaadid enamasti ilma ühegi puhkepausita sõidus. Põhiliselt suureneb väljakutsete hulk traumade arvelt, mis enamasti pole väga tõsised ja on tingitud näiteks sellest, et pisut kõrgendatud meeleolus inimene kukub libedal teel."

Kuid libedustraumadele lisanduvad peksmistraumad ning küllaltki sageli võetakse kõrtsi- või tänavakakluse käigus lisaks rusikatele kasutusele ka nuga. Tavaliselt ei lõpe need õnneks sügava pussitamise, vaid pigem kergemate pindmiste haavadega.

Piirkond, kus toimub kõige rohkem kaklusi ja rüselusi, on ettearvatavalt kesklinn, kuid Koorti sõnul pole tavainimesel, kes tänaval-baaris aastavahetust tähistab, siiski põhjust karta – nugadega kaklused leiavad aset sellistes seltskondades, kus nuga hõlma all ongi normiks.

Iga aasta mõni raketitabamus

Samuti on igal aastal ikka mõni, kes tulevärgiga ohtlikult pihta saab. "Enamasti on need purjus noored mehed, kes on hiigelsummade eest vägeva tulevärgi kokku ostnud, kuid ei malda seda korralikult paika panna," räägib kiirabi ravijuht. "Ka lapsed on mõnigi kord viga saanud – on nad siis oma väiksemat ilutulestikku teinud või on vanemate valesti paigaldatud rakett neid tabanud. Nii et ilutulestikurakettidest tingitud käte-, näo- ja riidepõletusi tuleb ette tõepoolest igal uusaastaööl."

Koorti sõnul juhtuvad dramaatilisemad tulevärgiõnnetused mitte koduaedades, vaid avalikes kohtades – parkides, mere ääres, kuhu ümberkaudsed elanikud on igaüks oma varustusega kohale tulnud ja kus kesköö paiku raketid kaootiliselt igas ilmakaares lendu lastakse.

"Tavaliselt on üks meie kesklinnabrigaad kesköö paiku, kui linna ilutulestik toimub, samas lähedal valvel, et jõuaksime vajadusel võimalikult kiiresti reageerida. Seni on meie abi ka alati vaja läinud," märgib Koort.

Kuivõrd uue aasta vastuvõtu programmi kuulub enamasti ka alkoholipruukimine, on paljude hädade põhjustajaks kaudselt ka see.

"Ei saa öelda, et alkohol oleks peapõhjus, miks inimesed aastavahetusel haiglasse satuvad, kuid enamikul juhtudel on need inimesed siiski alkoholijoobes. Tavalisest mõnevõrra rohkem on alkoholimürgistustega patsiente, ning täiskasvanud napsitajate hulka on sattunud ka teismelisi,"nendib Koort.