Viisasüsteem kasutab biomeetrilisi andmeid (sõrmejäljed ja digitaalne näokujutis), mis lihtsustab viisaomaniku isiku kindlakstegemist ja aitab ära hoida identiteedivargust.

Tänu uuele süsteemile saab kõigest mõne hiireklõpsuga kindlaks teha viisaomaniku isiku ning sel moel ära hoida viisade kasutamist pettuse eesmärgil. Ühtlasi toimub ka viisataotluste menetlemine märksa kiiremini.

Uus süsteem võimaldab Schengeni riikidel kiiresti ja tõhusalt vahetada andmeid lühiajaliste viisade kohta. Viisainfosüsteem parandab ka süsteemi terviklikkust ja suurendab selle liikmesriikide vahelist usaldust. Kui viisaomanik saabub Schengeni ala välispiirile, teevad vastava Schengeni riigi piirivalvurid kindlaks tema isiku ja kontrollivad viisa autentsust viisainfosüsteemis. See aitab ära hoida viisadega seotud pettusi (näiteks kellegi teise viisa kasutamist), võimaldades isikuid kiiresti, kindlalt ja turvaliselt biomeetriliste andmete põhjal kontrollida. Uus kord muudab viisa saamise kiiremaks heausksete viisataotlejate jaoks, kes moodustavad reisijatest valdava enamuse.

Esimestena ühendatakse süsteemiga konsulaaresindused Põhja-Aafrikas (Alžeerias, Egiptuses, Liibüas, Mauritaanias, Marokos ja Tuneesias). Järgnevad Lähis-Ida (Iisrael, Jordaania, Liibanon ja Süüria) ja Pärsia lahe piirkond (Afganistan, Bahrein, Iraan, Iraak, Kuveit, Omaan, Katar, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid ja Jeemen). Kõik Schengeni riikide konsulaaresindused kogu maailmas peaksid olema viisainfosüsteemiga ühendatud kahe aasta pärast.