Uus seadus soosib metsavargaid

Metsaseaduse muutmine andis metsavarastele seniolematult suure teenimisallika, kuna raieküpset metsa lõigates ei tule neil enam riigile tasuda tekitatud keskkonnakahju, kirjutas Võrumaa Teataja.

Juuni keskpaigas jõustunud metsaseaduse muudatuse kohaselt ei tule metsavargal, kes lõikab raieküpset metsa, tasuda enam keskkonnakahju. Kohus saab temalt välja mõista üksnes omanikule tekitatud kahju, mis jääb üldjuhul tunduvalt väiksemaks kui varastatud puidu müügist saadud tulu.

Keskkonnainspektsioon pidi sel nädalal kohtus vargale alla vanduma ning riigil jäi ühe Antsla metskonna varguseloo pealt saamata 43.000 krooni trahviraha. Süüdi mõistetud varas pidi hüvitama vaid omanikule tekitatud kahju.

Keskkonnainspektsiooni Kagu-Eesti osakonna juhataja Endel Visnapuu sõnul on vargal võimalik isegi vahele jäämise korral teenida iga varastatud tihumeetri pealt kuni 200 krooni.

Kui kohus mõistab varga süüdi, tuleb tal omanikule maksta hüvitus kasvava metsa hinnakirja järgi, mis on umbes 300 krooni tihumeetri pealt. Ühe tihumeetri töötlemine ja väljavedu maksab kokku umbes sada krooni, kuid tihumeetri müügist on vargal võimalik teenida kuni 600 krooni, selgitas Visnapuu.

Kui kurjategija jääb vahele ja maksab omanikule hüvitist, on ta seega ikkagi kasumiga töötanud.

Visnapuu sõnul toodab kasvav mets aastaga juurde umbes viis tihumeetrit hektari kohta, kuid küpsel metsal pole enam märkimisväärset juurdekasvu.

Samas võib omanik soovida metsa säilitada, mitte seda küpseks saades kohe maha lõigata, rääkis Visnapuu. Omaniku soov võib olla teha valikraiet ning nõnda metsa pidevalt uuendada.

“Varas aga nii ei mõtle,” lisab Visnapuu. “Millegipärast kaitstakse Eestis vargaid.”

Tema sõnul piiraks metsa vastu pandud kuritegusid hoolsate omanike teke. “Meil pole omanikke,” ütles Visnapuu. “On tankistid, keda metsa tulevik ei huvita.”

Augusti keskel on kohtus Kaitseliidu metsaraie lugu Sännas. Seal lõigati raieküpset metsa, tekitades keskkonnale kahju 213.000 krooni, omanikule aga 193.000 krooni ulatuses.

Suure tõenäosusega pääseb Kaitseliit ehmatusega, sest seaduse järgi pole inspektsioonil õigust 213.000 krooni sisse nõuda, kirjutas ajaleht.

Võrumaa metsadele tekitati esimesel poolaastal keskkonnakahju kokku 3,8 miljonit krooni, mis hõlmab umbes 6000 tihumeetri puidu ebaseaduslikku mahalõikamist.