Sisseastumieksameid on võimalik kasutada vaid erandjuhtudel põhikoolides, mis töötavad teistest koolidest oluliselt erineva õppekava alusel ja kus põhikool ja gümnaasiumiaste on erandlikult jätkuvalt ühes asutuses, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

„Seoses gümnaasiumi sisseastumiskatsete üldiseks muutumisega on hakatud arutlema ka esimesse klassi astumiseks tehtavate katsete lubatavuse üle,“ ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

„Haridus- ja teadusministeeriumi poolt ette valmistatud ja praeguseks juba riigikogu menetluses olev põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse uus tekst lahendab gümnaasiumikatsete soosimise kõrval ka esimese klassi katsete teema lähtudes õpilaste huvidest ja uuendatava koolivõrgu terviklikkusest.“

Eelnõus on sätted, mille kohaselt põhikool ja gümnaasium töötavad reeglina eraldi õppeasutustena ning igal esimesse klassi minejal on oma elukohajärgne kool, mis peab selle lapse vastu võtma. See ei vähenda õpilase vabadusi võimaluse korral ka mõne teise kooli valimisel, kuid talle määratud koht kodulähedases koolis peab olema.

Täpsemalt kehtestab kohalik omavalitsus korra, mille alusel määratakse õpilastele elukohajärgne kool. Kool peab vastu võtma kõik õpilased, kelle jaoks nimetatud õppeasutus on elukohajärgne kool.