Kaitseminister Mart Laari sõnul ei muuda uus seadus kaitseliidu senist põhiolemust. „Kaitseliit jääb ka edaspidi vabatahtlikuks ja relvastatud riigikaitseorganisatsiooniks, mis moodustab kogu Eestit katva turvavaiba,“ kinnitas kaitseminister.

Küll on aga Laari sõnul võrreldes 1999. aastast pärineva eelmise Kaitseliidu seadusega muutunud vahepeal nii ühiskond, Eesti õigusruum kui ka kaitseliit ise. „Seetõttu saavad kaitseliitlased endale nüüd uue ja värske seaduse, mis paneb selgelt paika nii nende ülesanded, õigused kui ka sotsiaalsed tagatised,“ ütles kaitseminister Laar.

Uus kaitseliidu seadus paneb selgelt paika Kaitseliidu ülesanded, milledeks on riigi sõjaline kaitsmine, kaitsetahte kasvatamine, elanike turvalisuse suurendamine, sõjalise väljaõppe läbiviimine, riigikaitseliste objektide valvamine ning päästetöödel ja küberkaitses osalemine.

Samuti kehtestatakse uue seadusega kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised juhtudeks, kui kaitseliitlane saab teenistuskohustusi täites vigastada, kusjuures tagatised on samaväärsed kaadrikaitseväelaste tagatistega. Seni tuli kaitseliitlaste sotsiaalseid tagatisi otsida nii kaitseväeteenistuse seadusest kui ka Kaitseliidu seadusest.

Uue kaitseliidu seadusega soovitakse anda ka kõikidele kaitseliidu tegevliikmetele võimaluse saada aastas viis palgalist ja viis palgata vaba päeva, et osaleda kaitseliidu õppustel. Seni oli selline võimalus vaid riigiametites töötavatel kaitseliitlastel, mis oli aga ebavõrdne erasektoris töötavate kaitseliitlaste suhtes.

Samuti korrastab uus seadus kaitseliidu käsuliine ning sätestab Kaitseliidu eriorganisatsioonid – Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred – selgemalt kaitseliidu osana.

Uue kaitseliidu seaduse valmistas ette kaitseministeeriumi, kaitseliidu ja kaitseväe esindajatest koosnev laiapõhjaline töögrupp. Samuti tutvustati seaduseeelnõu projekti viimase poole aasta jooksul kõikides Kaitseliidu malevates, milles käigus saadi tagasisidet seaduse täiendamiseks.