UUS PISA UURING | pooled noortest loevad vaid siis, kui hädasti vaja

 (65)
Ühislugemisaktsioon Kirjanduslik Tallinn
Ühislugemisaktsioon Kirjanduslik TallinnFoto: Jaanus Lensment

Ajalehtede-ajakirjade lugemine on kümne aastaga kõvasti kukkunud, seevastu veebist loeb uudiseid 80% noori.

Viimane kümnend on olnud kiire digitaliseerumise aeg. 2009. aastal polnud 15% PISA uuringus osalenud õpilastest arvutile ligipääsu, 2018. aastaks oli selliseid õpilasi vaid 5%.

See on mõjutanud laste lugemisharjumusi suurel määral. Huvitav on, et ilukirjanduse lugemise harjumused on muutunud vähe: raamatuid luges nii kümme aastat tagasi kui ka praaegu 30% viieteistaastastest.

Suur muutus on toimunud meedia vallas. Paberkandjal ajakirjade ja ajalehtede lugemine on tohutult kukkunud, kuid veebiuudiseid loeb isegi kuni 80% noori.

Nende õpilaste hulk, kes loevad vaid siis, kui peab on kasvanud 2009. aasta umbes 40 protsendilt praeguseks veidi enam kui 50% peale ehk pooled noortest loevad mistahes teksti vaid koolitöö jaoks.

Netist praktilise info otsimine ja erinevates rakendustes vestlemne on kasvanud u 10%. Netis jutustab 90% lapsi 2009. aasta 80% asemel ja praktilist infot otsib 70% asemel u 80% lapsi.

Tõeline muudatus ongi ainult meedia vallas. 2009. aastal luges ajalehti u 65% 15-aastastet noortest, 2018. aastal aga vaid u 25%, mis tähendab väga suurt langust. Ajakirju luges kümme aastat tagasi 60% noori, nüüd aga vaid 20%.

Taskaalustust pakuvad veebiuudised. 2009. aastal luges netist uudiseid u 65% noori, nüüd aga veidi enam kui 80%. Tõsi - PISA uuring ei täpsusta, milliseid väljaandeid noored loevad. Seega jääb üles küsimus, kui usaldusväärset infot noored tegelikult saavad.

Seotud lood:

Meediatarbimise korrelatsiooni panemiseks tasub vaadata noorte oskust eristada fakti arvamusest. OECD peasekretär Angel Gurria rõhutas uuringu kommentaaris just faktide ja arvamuste eristamise oskust. “Lugemine ei tähenda enam info eritlemist, see on teadmise konstrueerimine, kriitiliselt mõtlemine ja hästipõhistatud otsuse langetamine. Sellel taustal näeme, et PISA testis suutis vähem kui iga kümnes õpilane sisu ja allika põhjal vahet teha faktil ja arvamusel,” tõstis Gurria esile probleemi.

Positiivsete näidetena tõi ta esile Hiina, Kanada, Eesti, Soome, Singapuri ja Ameerika Ühendriigid, kus iga seitsmes õpilane suutis sellisel tasemel lugemisoskust üles näidata.