Uus nimeseadus ei lubaks tapjatel, vägistajatel ja pedofiilidel enam nime muuta

 (76)
Identiteedivargus.
Identiteedivargus.Foto: Shutterstock

15 aastat kehtinud nimeseadus läbib uuenduskuuri ja välistab edaspidi kehtiva karistusega isikutel oma nime muutmise ja teise elava isiku nime endale võtmise. Teiste seas ei saaks oma nime enam vahetada kehtiva karistusega kurjategijad, sh tapjad, vägistajad ja pedofiilid.

Siseministeeriumi teatel on uue nimeseaduse eesmärk luua tänast elu arvestav ja lihtsalt mõistetav seadus, mis ühtlustab ja reguleerib Eestis isikunimesid puudutavat. Eelnõuga laiendatakse inimeste ringi, kes võivad oma nime muuta ja sätestatakse selged piirangud, millal seda teha ei saa.

Tänase nimeseaduse puhul on saanud probleemiks, et on kurjategijaid, kes soovivad oma mineviku varjamiseks vangistusest vabanedes nime muuta. „Uus nimeseadus toob välja teatud kuriteod, kus ühiskonna huvides on nime muutmine keelatud. Uue seaduse eelnõu kohaselt ei tohi kehtiva karistusega kurjategija nime muuta,“ selgitas rahvastikuminister Riina Solman eelnõud tutvustades.

Kuriteo toime pannud inimene saab uue seaduse alusel oma nime muuta alles pärast seda, kui tema karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. Alaealistele siiski seesugust piirangut ei kehtestata.

Oluline muudatus puudutab ka teise elava inimese nime endale võtmise keelamist. Ministri sõnul on olnud üsna mitmeid näiteid, kus nimekaimude tekitatud probleemid võivad tuua süütutele sama nimega inimestele kaasa asjatuid pahandusi ja palju seletamist.

Seotud lood:

Uus seadus võimaldab samal ajal näiteks vastsündinute vanematel enne lapsele nime panemist järgi vaadata, kui palju on Eestis juba nende poolt valitud nimega inimesi. Küll aga sätestab see, et alaealine peab saama ühe vanema perekonnanime.

Välismaalasega abielluja võib jätkuvalt võtta Eestis abielludes abikaasa nime. Juhul, kui kodakondsusriik seda ei aktsepteeri, võimaldab uus seadus abiellujal abielueelse nime ka tagasi saada. Ühtlasi võib võõrkeelset eesnime mugandada ning perekonnanime puudumisel on võimalik see saada.

Nimeseaduse eelnõu esitati 12. oktoobril valitsuse eelnõude infosüsteemi EIS, kust see liigub edasi valitsuse istungile. Eelnevalt läbis eelnõu kooskõlastusringi ministeeriumite ja huvigruppidega.

„Kõigis punktides me erinevate huvigruppidega ühele arvamusele ei jõudnud, kuid olen kindel, et osapooled said piisavad põhjendused, kui eriarvamust arvesse ei olnud võimalik võtta,“ ütles Solman, täpsustamata, millistes punktides erimeelsusi esines.