29-aastane Roos rääkis teisipäeval BNS-ile, et peab hääletustulemust soodsate asjaolude kokkulangemiseks, kuid mitte üllatavaks.

“Kampaaniat planeerides arvestasime küll pisut vähemaga, et üle 2500 hääle oleks hea saavutus. Usun, et me ei teinud kampaania käigus ühtki viga, mis oleks mu toetust vähendanud,” teatas Roos BNS-ile meili teel edastatud vastustes.

Harju- ja Raplamaal kandideerinud Baltic FCB AS-i nõukogu liige Reet Roos oli Res Publica üleriigilises nimekirjas 19. ja piirkonnas alles seitsmendal kohal. Kokku sai Roos 3096 valija hääled.

Roos tunnistas, et tema tulemusele aitas kaasa Res Publica kui Eesti poliilisel maastikul hea ja tõusev nimi. “Põhilise osa tulemusest aga andsid ikkagi inimesed, kellega ma kampaania käigus suhtlesin, kes mind toetama hakkasid ning omakorda uusi toetajaid juurde tõid,” rääkis aktiivse kampaania läbi viinud Roos. Ta lausus, et see läks talle maksma 350.000 krooni.

Roos ütles, et suhtles isiklikult tuhandete inimestega. “Avalikustasin kõigile valijatele oma mobiilinumbri ja meiliaadressi, seadsin sisse eraldi valimisinfo telefoni ning rääkisin inimestega nii palju, kui suutsin. Mu abilised jagasid infot ning edastasid mulle valijate küsimusi,” lausus Roos.

Ta sõnas, et viis oma ringkonnas läbi ka küsitluse, et saada teada, mis on inimeste kõige suuremad probleemid, jagas inimestele ka oma telefoninumbriga nimekaarte ja infomaterjali.

“Muu kampaania — raadio, TV, välireklaam — ainult toetas ja aitas fooni luua. Meie ringkonnas olid väga tõsised vastaskandidaadid: Kallas, Kelam, Tarand, Tõnisson, seepärast pidime ka üldist tuntust tõstvaid kanaleid kasutama.”

1992. aastast riigikokku kuulunud endine keskkonnaminister mõõdukas Vootele Hansen märkis, et hea ja tõhus kampaania toob alati edu. “Oma vaadete tutvustamiseks pole midagi paremat kui hea reklaam,” nentis Hansen, kes sai kõigest 253 häält ega pääsenud riigikokku.

Tema sõnul on end reklaamides oluline rõhutada sõnumit, et Eestis sünniks rohkem lapsi. “Loodan, et Res Publica fraktsioon suunab oma abi sellele, et riigipoolne abi laste sünnitamisele kasvab,” tähendas Hansen.

Tipp-poliitikasse tulijaist kogus rekordilise häältesaagi rahandusministeeriumi endine osakonnajuhataja Taavi Veskimägi — 6020. Harju- ja Raplamaal esinumbrina kandideerinud Vesimägi sai üle-eestilises arvestuses kuuenda tulemuse.

Rahandusministeeriumis töötanud Veskimägi rääkis BNS-ile, et tema kampaania põhines inimestega suhtlemisel. Ta märkis, et kohtus inimestega kahe viimase aasta jooksul, kui tegeles Res Publica ülesehitamisega.

Veskimägi kinnitas, et suurt summat ta oma kampaaniaks ei kulutanud, kuid täpseid arvusid ei soovinud ta nimetada. Ta väitis, et võib eksida, ja lubas kulutused avalikustada erakonna seadusega nõutavas aruandes.

Veskimägi tunnistas, et kahtlemata põhines tema edu ka Res Publica kui kaubamärgi tuntusel ja piirkonna esinumbri kohal. Ta lisas, et Harju- ja Raplamaal on üle 500 Res Publica liikme.

Ta meenutas, et kogus sügisestel kohalikel valimistel Rapla volikokku kandideerides 360 häält, mis oli kümme protsenti hääletanute arvust.

Uustulnukana poliitikas sai isikumandaadi peale Veskimäe ka Res Publica esinumber Pärnumaal Pärnu haigla erakorralise meditsiiniteenistuse juht Külvar Mand.

5873 häält saanud Mand ütles BNS-ile, et tulemus üllatas teda, kuid alla 4000 hääle saades oleks ta hakanud endas ja kampaanias vigu otsima.

Mand sõnas, et tulemuse tagas talle senine töö, suhtlemine rahvaga ja Res Publica populaarsus. Mand lausus, et kampaania ei läinud talle väga kalliks, oma sõnul maksis ta 10.000 krooni Res Publica valimiskassasse ning sellele lisandusid jooksvad kulud.