Eelnõu asendab 6. aprillil 2006 kinnitatud valitsuse määrust, kirjutab BNS.

Tulenevalt uue kutseõppeasutuse seaduse eelnõust vajavad kehtivas määruses muutmist väga mahukad teemad ning kehtiva määruse muutmise teel ei ole vajalikke uuendusi võimalik sisse viia.

Uue kutseõppeasutuse seaduse eelnõuga minnakse vanadelt kutseõppe liikidelt, nagu põhihariduse nõudeta kutseõpe, põhihariduse baasil kutseõpe, keskhariduse baasil kutseõpe ning kutsekeskharidusõpe, üle uutele, Eesti kvalifikatsiooniraamistikul põhinevatele õppeliikidele.

Õppekavad koostatakse lähtuvalt Eesti kvalifikatsiooniraamistikust ning õppekava õpiväljundid vastavad konkreetsele kvalifikatsioonitasemele.

Kutseharidusstandardi määruse eelnõus sätestatakse iga õppeliigi kohta, millise ametiala rühmale võiks vastata ühe või teise õppeliigi väljund, kas õppeliigis kasutatakse esma- või ka jätkuõppe õppekavu, millised on hariduslikud nõuded õpingute alustamiseks ning millised on õpingute lõpetamise tingimused ja võimalused õpingute jätkamiseks, samuti milline on õppe maht kutsehariduse arvestuspunktides ning millised on kutseõppeliigi õpiväljundid.

Oluline uuendus võrreldes kehtiva määrusega on ka võtmepädevuste õppe õpiväljundite kehtestamine kutseharidusstandardis. Uuena nähakse kutsekeskhariduse õppekavades ette üldharidusliku õppe kohustusliku osa sätestamine elukestva õppe võtmepädevuste abil nii eraldiseisvate moodulitena kui kutse- ja erialasesse õppesse integreerituna – need sätestatakse kutseharidusstandardi alusel riiklikes õppekavades.

Praeguse praktika kohaselt on üldhariduslik õpe kutsekeskhariduse õppekavades kogumahus eraldiseisev ja ainepõhine, ei ole piisavalt sidustatud kutse- ja erialase õppega ning ei taga seetõttu soovitud õpiväljundite saavutamist.

Uue kutseharidusstandardi määrus jõustub tänavu 1. septembril.