„Inimesed arvavad president Toomas Hendrik Ilvesest samamoodi, nagu nad arvasid eelmise aasta lõpus,“ kommenteeris uuringuekspert Kristina Randver. Tema sõnul ei ole viimase paari kuu jooksul toimunud sündmused inimeste arvamust presidendist muutnud.

„Kui inimeste suhtumine presidenti oli enne positiivne, siis on see nii ka nüüd ja kui nad enne suhtusid negatiivselt, siis pole nende suhtumine samuti muutunud,“ selgitas Randver ja täpsustas, et uuring ei näita mitte toetust presidendile, vaid ainult suhtumise muutumist.

Uuringu tulemused näitavad, et natuke paremaks on muutunud nelja protsendi vastajate suhtumine presidenti. Palju paremaks on muutunud ühe protsendi vastajate suhtumine presidenti.

Üheksa protsenti vastajatest ütles, et nende suhtumine president Ilvesesse on muutunud natuke halvemaks ja neli protsenti vastas, et palju halvemaks.

Nooremate inimest suhtumine paranes rohkem

Nooremate vastajate hulgas vanuses 15-24 aastat oli üheksa protsenti neid, kelle suhtumine presidenti on natuke paremaks muutunud ning kolm protsenti, kelle suhtumine oli natuke halvemaks muutunud.

Vanusegrupis 25-34 eluaastat paranes natuke suhtumine presidenti viiel protsendil ja halvenes natuke kahel protsendil vastajatest.

Vanemate vastajate hulgas oli rohkem neid, kelle suhtumine presidenti pigem halvenes natuke. Näiteks vastajatest vanuses 65-74 aastat ütles 17 protsenti, et nende suhtumine on natuke halvemaks muutunud. samas vanuserühmaas paranes suhtumine kuuel protsendil vastajatest.

15 protsenti vastajaid vanuses 50-64 aastat ütles, et nende suhtumine presidenti on natuke halvenenud, samas kui suhtumine paranes kahel protsendil samas vanusegrupis vastanustest.

Naiste hulgas oli rohkem neid, kelle suhtumine president Ilvesesse muutus palju halvemaks. Nii arvas seitse protsenti vastanutest. Üheksa protsenti tunnistas, et nende suhtumine on natuke halvemaks muutunud. Natuke paremaks muutus suhtumine presidenti kolmel protsendil vastanud naistest ja palju paremaks ühel protsendil.

Uuringule vastanud meestest ütles kümme protsenti, et nende suhtumine president Ilvesesse on natuke halvemaks muutunud ja kaks protsenti, et palju halvemaks. Natuke paremamaks muutus viie protsendi meeste suhtumine ja palju paremaks ühel protsendil.

Muulaste suhtumine halvenes rohkem

Eestlastest vastanute hulgas paranes suhtumine presidenti natuke viiel protsendil ja paranes palju ühel protsendil. Natuke halvemaks muutus seitsme protsendi eestlaste suhtumine ja palju halvemaks muutus see ühe protsendi arvates.

Muust rahvusest vastanute suhtumine presidenti halvenes natuke 14 protsendi vastanute arvates ja halvenes palju kümnel protsetsendil. Natuke paranes kahe protsendi muulaste suhtumine presidenti.

Õpilaste suhtumine presidenti pigem paranes

Haridustaseme lõikes vaadatuna halvenes natuke keskharidusega ja keskeriharidusega inimeste suhtumine presidenti 11 protsendil vastanutest ja paranes natuke vastavalt neljal ja viiel protsendil.

Kõrgharidusega inimest hulgas halvenes suhtumine natuke seitsmel protsendil ja paranes natuke kolmel protsendil. Põhiharidusega inimeste hulgas on suhtumine muutunud natuke halvemaks seitsmel protsendil ja natuke paremaks neljal protsendil.

Õpilaste hulgas märkis 15 protsenti vastanutest, et nende suhtumine presidenti natuke paranes ja kuus protsenti märkis, et nende suhtumine muutus natuke halvemaks.

Kümne protsendi töötavate inimeste suhtumine presidenti halvenes natuke ja kahel protsendil paranes natuke. Mittetöötavatest inimestest märkis üheksa protsenti, et nende suhtumine natuke halvenes ja neli protsenti, et natuke paranes.

TNS Emor viis uuringu läbi perioodil 16.-23. veebruarini ja sellele vastas 504 inimest vanuses 15 kuni 74 aastat.