Uuring: viiendikul inimestest ei jätku peale esmatarbekaupade raha millekski muuks

 (78)
Uuring: viiendikul inimestest ei jätku peale esmatarbekaupade raha millekski muuks
Foto: Jassu Hertsmann

Uuringufirma Nielsen Eesti viimased uuringud näitavad, et viiendikul inimestest ei jää peale esmatarbekaupade ja esmaste kulutuste millegi muu ostmiseks üldse raha kätte.

ETV saates „Vabariigi kodanikud“ kõnelenud Nielsen Eesti juhi Margo Kurisoo sõnul teevad kauplused küll allahindlusi, kuid kui neid tehakse nii suures mahus, siis peab tootjal olema juba enne kauba hinda arvestatud väga suur kasum.

Kaupmehe kasum ja allahindlused

ETK juhatuse esimees Kati Kusmin rääkis, et kui inimene teeb kaupluses 12-eurose ostu, siis kaks eurot sellest läheb riigile käibemaksuks, kaheksa eurot maksab kaupmees tootjale või vahendajale ning kaks eurot jääb kaupmehele, et maksta töötajatele palka ja tasuda pindade eest.

Viimaste kvartalite jooksul on kaupmees Kusmini sõnul teeninud 12-eurose ostukorvi pealt ühe euro kasumit, millega ta katab eelmistel kvartalitel tekkinud kahjumit.

Kurisoo sõnul võidaks enamus tarbijaid sellest, kui toote hind oleks kogu aeg tavahinna ja soodushinna vahepeal.

Majandusteadlase Andres Arraku sõnul on allahindlused mõttekad, kui inimene teadlikult käitub ja ratsionaalselt tarbib. Tema sõnul on see kasulik neile, kellel on aega allahindlusi jälgida.

Arraku sõnul tehakse Eestis praegu allahindlusi sellepärast, et laojäägid ära müüa ja inimesi poodi meelitada.

Seotud lood:

Tarbimisväärtused vussis

Arraku sõnul reaalpalk kukkus järjest viimased kolm aastat ja alles viimases kvartalis tõusis. Vaadates ka inflatsiooni, on tema sõnul täna siiski inimestel raha vähem käes kui buumi ajal.

Ka Kusmin tõdes, et majanduslanguse puhul oli tegemist kainenemisega. Ta meenutas, et buumiaastatel osteti kaupu valimatult.

Arraku sõnul on selle nimi tarbimispohmell. Arrak meenutas, et tartlasena nägi ta vanasti pärast jõule korterelamute vahel vanade jõulukuuskede kuhjasid, kuid buumiaastatel tekkisid pärast jõule majade vahele ka lameekraanidega telerite kastid.

Oma jutu kinnituseks tõi ta näite Tartu Kivilinna gümnaasiumist, kus ta õpilastega kohtudes palus tõsta käe nendel, kellel ei ole kodus lameekraaniga telerit – tõusis paarkümmend kätt. Samas palus ta tõsta käe neil, kellel on kodus mast laeni raamaturiiul – tõusis sama palju käsi. „See näitab ikkagi, et midagi väärtushinnangutes on vussis,“ lausus Arrak.

Puudub konkurents

Arrak rääkis, et igasugune terve loogika ütleb, et kui Taanis saab odavamalt süüa-juua ja riidesse kui Eestis, siis on Eestis tegemist konkurentsi puudusega. Tema sõnul muutuks pilt Eestis oluliselt, kui tuleks turule üks tõsiseltvõetav odavmüügikett.

Kusmin tõdes, et Eestis ei ole praegu jõulist odavmüügiketti. „Kindlasti on teatud kaupu, mis on Eestis odavamad ja teatud kaupu, mis on Sakasmaal odavamad,“ kõneles ta.

Kurisoo sõnul on turumaht suurriikides Eestiga võrreldes palju suurem, seetõttu tuleb ennast võrrelda näiteks Läti või Leeduga.

Küsitlus #118543