Uuring: valimisaktiivsus tõotab tulla kõrge
Enne eelmisi riigikogu valimisi oli see näitaja 56 protsenti. "See prognoosib vähemalt hetkel riigikogu valimistel suuremat aktiivsust kui 2007. aastal, kuna tavaliselt kasvab inimeste valimisolek valimistel osaleda vahetult 1-2 nädalat enne valimisi veelgi," kommenteeris uuringufirma.
Kindlasti valima minejate hulgas on enam kõrgema hariduse, kõrgema sissetulekuga ning vanemaealisi kodanikke. Näiteks kõrgema haridusega inimeste hulgas on potentsiaalne valimisaktiivsus 75 protsenti, samas põhiharidusega inimestel vaid 48, kõrgema sissetuleku rühmas 76 ning üle 50-aastaste hulgas 69 protsenti. Potentsiaalne valimisaktiivsus ei sõltu soost ega rahvusest – nendes segmentides pole olulisi erinevusi.
Võrreldes 2007. a on kõige enam kasvanud potentsiaalne aktiivsus nooremate vastajate ja eestivenelaste hulgas. Kui 2007. a jaanuaris soovis valima minna 51 protsenti alla 35-aastastest ja 48 protsenti mitte-eestlastest, siis eelmise aasta lõpus oli neid vastavalt 56 ning 62 protsenti.
Kindlasti valima minejate hulka mõõdetakse 10-pallisel skaalal ja kindlasti valima minejate hulka on arvestatud need, kes andsid vastuse 8-10.
Teave tugineb TNS Emori seireuuringutele perioodil november–detsember 2010. TNS Emor küsitles novembris 800 ja detsembris 796 kodanikku vanuses 18–74. Seire toimub TNS Emori initsiatiivil.
