Uuring: üldkasulik töö hirmutab kuritegevusest eemale
Justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööti sõnul on tulemus, et vaid iga kümnes ÜKT tegija aasta jooksul uue kuriteo korda saadab, väga hea, teatas justiitsministeerium.
„Kuigi täpsem uuring teiste karistusliikide kohta on praegu alles pooleli, on näiteks vanglakaristuse puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kordades kõrgem. Muidugi peame arvestama, et vanglasse lähevad ka kõrgema riskiga kurjategijad.“
Uute kuritegude toimepanemise määr ehk retsidiivsus on kõige kõrgem nende ÜKTle suunatud isikute seas, kes on juba mitmendat korda karistatud liikluskuriteo eest. Neile järgnevad varem vara- või isikuvastase kuriteo ning avaliku rahu vastase kuriteo toime pannud isikud.
Samas on uuringu kohaselt tööandjad kõige sagedamini rahul just liikluskuritegude eest karistatute tööga ning peavad neid ÜKT jaoks kõige sobilikemaks. „Tööandjate arvates ei sobi ÜKT narkomaanidele, varastele ning korduvalt kuritegusid toime pannud isikutele,“ selgitas Sööt.
Kõige enam levinud ÜKT tegijaile pakutavad tööd on: prügikoristus ja -sorteerimine, heakorratööd, haljastustööd, küttepuude tegemine, remonditööd, majahooldus, puidutööd ning vanurite ja puudega inimeste abistamine.
