Uuring toetab Estonia huku ametlikku versiooni

Laevaehituse konsultatsiooniettevõte SSPA Swedish AB järeldab järgmise aasta märtsis valmivas lõppraportis suure tõenäosusega, et Estonia huku põhjus seisneb laeva eesmise visiiri purunemises.

Kuigi Göteborgi Chalmersi Tehnoloogiaülikooli juures asuva uurimisrühma spetsialistid teevad veel mõningaid teste enne lõpliku raporti Rootsi valitsusele esitamist, on merendusajakirja Nautisk Tidskrift teatel avaldatud materjalis peamised tegurid leitud, vahendab EPL Online The Locali uudist.

Raport jõuab sarnastele järeldustele nagu ka ametlik Estonia huku versioon.

Suurim erinevus varasemate analüüsidega seisneb laeva uppumiskiiruses. SSPA analüütikud on leidnud, et Estonia hakkas uppuma kümme minutit senisest varem, kella ühe paiku hommikul.

Konsortsiumi sõnul ei ole kahtlust, et laeva uppumisel mängis suurimat rolli vöörviisir. „Kõik märgid näitavad, et asjad juhtusid, nagu on kirjeldatud lõppraportis: vöörvisiir kukkus laeva küljest ära ja ramp avanes, jättes selle mõneks ajaks lahti. Kui autotekile oli kogunenud piisavalt vett, kaldus alus ühele küljele kreeni,“ ütles Kallström.

Rootsi valitsus määras 2005. aastal Estonia hukku uurima samaaegselt kaks uurimisgruppi. Lisaks SSPA konsortsiumile tegelevad Estonia huku põhjuste väljaselgitamisega ka Saksamaa uurijad.

Parvlaev Estonia uppus 28. septembril 1994. aastal teel Tallinnast Stockholmi. Laevaõnnetuses hukkus 852 reisijat.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines