Uuring: tervishoiutöötajate palk on tõusnud lisakoormuse arvelt

 (51)
Uuring: tervishoiutöötajate palk on tõusnud lisakoormuse arvelt
Foto: Tanel Meos

Tervise arengu instituudi tervishoiutöötajate palgauuringust selgus, et arstide kuupalk on jõudnud tagasi 2009. aasta tasemele, kuid tunnitasud pole tõusnud – nii on instituudi andmetel arstide töökoormus kasvanud.

Tervise arengu instituudi tervisestatistika osakonna vanemstatistik Angela Poolakese rääkis täna uuringu "Tervishoiutöötajate tunnipalk" tutvustusel, et arstide brutokuupalk oli tänavu märtsis eelmise aastaga võrreldes 4,5 protsenti suurem.

Möödunud aastal oli arstide kuupalk keskmiselt 1871 eurot ning sel aastal 1868 eurot. Samas on tänavu tunnitasud keskmiselt 2009. aasta tasemel ehk kuupalk on küll tõusnud, kuid tunnitasud mitte. Lisatasude osatähtsus oli sel aastal 22 protsenti, haiglas töötavate arstide töötasust moodustavad lisatasud peaaegu kolmandiku – 31 protsenti. Lisatasude hulk näitab Poolakese sõnul, et arstide koormus on võrreldes 2009. aastaga kasvanud ja see annab ka palgatõusu.

Arst-residentide kuutasu oli tänavu märtsis 1017 eurot, hambaarstidel 1404 eurot (langes ühe protsendi võrra) ja arstidel, arst-residentidel ja hambaarstidel koos keskmiselt 1781 eurot. Möödunud aastal oli too keskmine 1704 eurot.

Õdede kuupalk tõusis 2,5 protsenti ning oli sel aastal 889 eurot. See oli riigi keskmisest, 849 eurost, keskmiselt kümme protsenti kõrgem, kuid samas jäi Poolakese sõnul paljude õdede palk siiski alla riigi keskmise. Hooldajate palk tõusis 1,9 protsenti ning oli 447, haiglates aga 498 eurot.

Seotud lood:

Osalise- ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk ilma lisatasudeta oli tänavu märtsis 8,73 eurot, kasvades aastaga kaks protsenti. Õendustöötajate ja hooldajate keskmine brutotunnipalk ilma lisatasudeta oli vastavalt 4,28 ja 2,35 eurot, tõustes eelmise aastaga võrreldes õendustöötajatel 2,3 protsenti ja hooldajatel 0,8 protsenti. Sarnaselt arstidele tõusis õendustöötajate ja hooldajate keskmine brutotunnipalk pärast 2010. aasta langust tagasi 2009. aasta tasemele.

Mediaanpalk keskmisest tunduvalt madalam

Arstide mediaanpalk ehk palk, mida või millest madalamat said vähemalt pooled arstid, oli 1695, mis on märgatavalt madalam kui keskmine palk. Poolakese rääkis, et arstide keskmine brotokuupalk 1868 eurot oli tegelikult kättesaadav ainult haiglates töötavatele arstidele, kelle keskmine kuutasu oli koos lisatasudega 2131 eurot, kusjuures ilma lisatasudeta oli haiglates töötavate arstide kuutasu 1477 eurot, mis on sarnane kuutasuga näiteks ambulatoorses eriarstiabis, kiirabis ja muudes asutustes.

Haigla arstide keskmisest kuupalgast madalamat palka maksti taastusravi-, hooldus-, kohalikes ja üldhaiglates. Taastusravis oli keskmine kuutasu 1588, hoolduses 1685 ja kohalikes haiglates 1694 eurot.

11 protsendi arstide palk jäi alla palga alammäära

Poolakese kõneles, et kuigi arstide tunnitasu on samal tasemel kui 2009. aastal ning palk on tõusnud lisatasude arvelt, siis on siiski positiivne, et mediaantasud on varasemast kõrgemad. Nimelt võib nii loota, et keskmisest vähem palka saanutel on nüüd palk tõusnud.

Kuigi paika on pandud palga alammäär, maksti tänavu märtsis 11 protsendile arstidest tasu, mis jäi alla palga alammäära piiri. Nendest 43 protsenti töötavad perearstiabis, 26 protsenti haiglais ja 25 protsenti ambulatoorses eriarstiabis. Ülejäänud ambulatoorses taastusravis, kiirabis ja muudes asutustes. 39 protsenti hambaarstidest sai väiksemat tasu kui 7,16 eurot.

Esitlusel kohal olnud arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa küsis, kas residentide töötundide arv on eraldi välja toodud. Poolakese vastas, et ei ole, ning nii nentis Rehemaa, et kõik töötunnid ei pruugi kirjas olla.

Andmed näitavad koormuse kasvu

Tervisestatistika osakonna juhataja Natalja Eigo ütles ajakirjanikele uuringut tutvustades, et uuringut tehakse aastast 2002 ehk kümme aastat ning igal aastal märtsikuu kohta. Andmete saamiseks küsitletakse tervishoiuteenuse osutajaid brutopalga osas.

"Meie sõna on see, et tervishoiutöötajate palk kasvas, peamiselt lisatasude arvelt, mis on saadud lisatöö eest, ehk andmed näitavad, et koormus kasvas," ütles Eigo lõpetuseks.

Tervishoiu kogukulude info on tervishoiu arengu instituudilt tulemas nädala pärast.