Uuring: soosikutele soojade kohtade jagamine soodustab poliitilist korruptsiooni

Sisekaitseakadeemias läbi viidud uuringust selgub, et Eesti omavalitsuste äriühingute nõukogude liikmete seotus poliitiliste erakondadega on erakordselt kõrge. Hinnanguliselt enam kui 80 protsenti selliste nõukogude liikmetest on seotud võimul oleva erakonnaga. Kõrge politiseerituse määr loob aga riski, et juhtkondades ja nõukogudes olevad poliitikud ei suuda selgelt eristada erahuvisid ühiskonna huvidest ning see omakorda soodustab avalike vahendite väärkasutamise võimalikkust.

Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Taburi sõnul on Eestis pälvinud avalikku halvakspanu ametikohtade jagamine, mille eesmärgiks on erakonna huvides töötavate isikute tasustamine, mitte aga ametikohale vastava töö tegemine. „See tekitab omakorda erakondliku kontrolli, mis annab võimuerakondadele võimaluse kasutada avalikke vahendeid lubamatult enda huvides ning pärsib äriühingu tõhusat juhtimist avalikes huvides“ kommenteeris Tabur.

Politiseerumisega kaasneva võimaliku korruptsiooniriski vähendamiseks soovitatakse uuringus kaasata äriühingute nõukogudesse rohkem spetsialiste, tagamaks suuremat poliitilist erapoolikust ning ühingute eesmärkide täitmist avalikes huvides. Samuti nõukogude liikmete ametisse nimetamist volikogu otsusega, mis suurendab nõukogu liikmete sõltumatust.

Uuringus analüüsiti muuhulgas Pärnu ja Tartu linnavolikogu koalitsioonide ning äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmete poliitilist kuuluvust ajavahemikul 1999-2010 ning uuriti ekspertide arvamust olukorra parendamise võimaluste kohta.

Uuring viidi läbi Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppe magistritöö „Kohaliku omavalitsuse äriühingu politiseerumine kui korruptsioonirisk“ raames. Uuringu viis läbi magistrant Toomas Plaado ning tööd juhendas professor Jüri Saar.