Väitega, et tegu on ohuga Eesti julgeolekule nõustus täielikult või oli pigem nõus kokku 50 protsenti vastajatest.

Täiesti nõus 25 protsenti ja pigem nõus 25 protsenti, pigem ei olnud nõus 20 protsenti ja ei olnud nõus 15 protsenti.

Siin eristusid eesti keelt kõnelevate inimeste arvamused mitte-eestlaste omadest olulisel määral. Tervelt 64 protsenti eestlastest pidas seda julgeolekuohuks, samas kui muud keelt kõnelevate inimeste seas oli see vaid 15 protsenti.

Samuti pidasid ligi pooled vastajatest julgeolekuohuks Keskerakonna rahaküsimist Venemaalt – kokku 47 protsenti (täiesti nõus 24 protsenti ja pigem nõus 23 protsenti, pigem ei olnud nõus 19 protsenti ja ei olnud nõus 15 protsenti).

Ka siin erinesid eesti keelt rääkivate inimeste arvamused suuresti muukeelse elanikkonna arvamustest - kui eesti keelt rääkivad inimesed hindasid seda 60 protsenti ulatuses ohuks Eestile, siis muukeelsed inimesed vaid 10 protsendi ulatuses.

Silvergate ohtu ei kujuta

Väiksema mõjuga ohuks Eestile peeti olukorda, kus märgatav osa sotsiaaldemokraatliku erakonna rahastamisest on seotud transiidiärimees Oleg Ossinovski ja tema lähikondsetega. Seda pidasid ohuks Eestile vaid 32 protsenti vastajatest (täiesti nõus 11 pigem nõus 21, pigem ei ole nõus 26 protsenti, ei ole nõus 14 protsenti).

Eesti keelt kõnelevad inimesed hindasid 39 protsenti sellist olukorda Eestile ohuks, samas kui muukeelsed kokku vaid 12 protsenti ulatuses.

Kõige vähesema mõjuga ohuks Eestile hinnati Reformierakonnaga seotud Silvergate'i skandaali, kus küsiti vastajatelt, kui ohtlikuks peavad nad Silver Meikari poolt Reformierakonnale tundmatute ärimeeste raha annetamist. Kokku peeti seda ohuks 28 protsenti vastajate poolt (täiesti nõus 9 protsenti, pigem nõus 19 protsenti, pigem ei ole nõus 30 protsenti, ei ole nõus 16 protsenti). Eestikeelsetest vastajatest pidas seda julgeoleku ohuks 32 protsenti ja muukeelsetest 16 protsenti.

Juhan Parts peaks tagasi astuma

Lisaks küsiti inimestelt arvamust, kas majandusminister Juhan Parts peaks tagasi astuma seoses tema haldusalas toimuvaga, viidates Eesti Energia, EASi ja Estonian Airi ümber toimuvale.

Kokku 56 protsenti vastajatest arvas, et Juhan Parts peaks oma ametist lahkuma (täiesti nõus 30 protsenti, pigem nõus 26 protsenti, pigem ei ole nõus 18 protsenti, ei ole nõus 8 protsenti). Selles küsimuses oli eestikeelsete vastajate arvamus 57 protsenti ja muukeelsete vastajate arvamus 52 protsenti väga lähedased.

Turu-uuringute AS viis enne ajaloolist priiuse põlistamise päeva läbi omnibussküsitluse, et uurida Eesti elanike arvamusi eelmiste aastate suuremate skandaalide kohta. Küsitlus viidi läbi 6-18 märtsil

Inimestel paluti hinnata, kas eelmiste aastate poliitikamaastikku raputanud skandaalid on Eesti kestmisele julgeolekuohuks või hinnatakse nende mõju väheseks.

Lisaks uuriti inimeste arvamust majandusminister Juhan Partsi tegevuse suhtes, kelle haldusalas on samuti palju kõneainet andnud sündmusi. Küsimusi esitati suuremate meediatähelepanu saanud sündmuste kohta – alates hiliseimatest sündmustest Silvergate osas, elamislubadega kauplemise skandaali ja Venemaalt raha küsimise skandaali kohta.