Uuring: pooled muukeelsed elanikud näevad Eesti julgeolekugarantiid heades suhetes Venemaaga

 (49)
Briti kaitseminister Philip Hammond saabus Ämarisse koos 90-liikmelise Briti jalaväekompaniiga
Kaitseminister Sven Mikser sõdureid tervitamasFoto: Priit Simson

Eesti peamiseks julgeolekutagatiseks peab elanikkond üldiselt NATO-t, muukeelsed elanikud peavad aga oluliseks ka koostööd ja häid suhteid Venemaaga.

NATO-t pidas oluliseks tagatiseks 67% uuringufirmale vastanuist, mis tegi sellest populaarseima vastusevariandi. Kõrgelt hinnati ka Eesti enda kaitsevõimesse panustamist (45%).

Mitte-eestlastest elanikkonna seas oli populaarne (53%) ka heade suhete arendamine Venemaaga, eestlased märkisid seda võimaliku julgeolekutagatisena 18% ulatuses.

Koostöö USAga ei olnud aga ei eestlaste ega mitte-eestlaste seas kuigi tunnustatud: seda pidasid julgeoleku tagamisel oluliseks 27% eestlastest ja 16% mitte-eestlastest. Samuti ei ole laialt levinud usk Balti kaitsekoostöösse: seda pidasid tõhusaks tagatiseks 25% eestlasi ja 17% mitte-eestlasi.

Eesti Euroopa Liidu liikmelisuse üle tunnevad eestlased ja mitte-eestlased uhkust võrdselt - erinevus on vaid 8 protsenti (kokku 30% elanikest on euroliidu üle kuulumise suhtes uhkust tundnud). Küll aga esinevad käärid NATOsse suhtumisel: suisa 52% muukeelsetest elanikest pole kunagi NATO liikmelisuse üle uhkust tundnud. Eestlastel on sama näitaja vaid 18%.

Seda, et Eesti üleüldse NATO-sse kuulub, pooldab 2014. aasta kevadel 79% elanikkonnast, sealhulgas 43% on kindlasti selle poolt. See tähendab, et 2011. aastal toimunud languse järel on toetus NATO liikmelisusele nüüd taas tõusule pööranud.

Seotud lood:

Viimase paari samasuguse uuringu jooksul on ennekõike just muukeelsete elanike toetus NATO-sse kuulumisele üles-alla kõikunud. Praegu on vahe kahe keelegrupi toetuses NATO liikmelisusele 50 protsendipunkti, mis on ligilähedane 2008. aasta ja 2011. aasta teise poole tasemele.

Kõige vähem usaldatakse peaministrit

Mitte-eestlased usaldavad tunduvalt vähem ka riigi institutsioone. Suurimad erinevused ilmnevad presidendi (eestikeelsetest elanikest usaldab täielikult või pigem 80%, muukeelsetest 30%), NATO (77% vs 36%), Kaitseliidu (85% vs 46%), peaministri (51% vs 20%) ning kaitseväe (92% vs 62%) puhul.

Enim usaldatakse päästeteenistust (94% vastanuist), järgnevad kaitsevägi (83%), politsei (83%), Kaitseliit (73%), president (65%), NATO (64%), Euroopa Liit (64%).

Kõige vähem usaldavad inimesed Riigikogu (51%), valitsust (50%) ja peaministrit (41%). Samas on viimase kolme riigiinstitutsiooni usaldatavus eelmise aasta sügisega võrreldes veidi tõusnud. Kõiki institutsioone usaldab eestikeelne elanikkond rohkem kui mitte-eestlased.

Kaitsekulutused jäägu samaks

Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates leiavad peaaegu pooled (47%) elanikest, et kaitsekulutused tuleks säilitada praegusel tasemel. Kaitsekulutuste tõstmist pooldab 31% ja vähendamist 16% elanikest.

Ajavahemikul 05. märts kuni 22. märts 2014 viis uuringufirma SAAR POLL OÜ läbi üleriigilise avaliku arvamuse küsitluse, kus suulise intervjuu vormis ja paberankeedi abil küsitleti 1203 inimest vanuses 15-74 eluaastat. Vastajate valikuks kasutati proportsionaalse juhuvalimi meetodit. Intervjuud viidi läbi Saar Polli kogenud küsitlejate poolt ning need toimusid eesti ja vene keeles.