Täna avalikustati ülemöödunud õppeaastal läbiviidud rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu  raport, mis hõlmab 41 uuringust osavõtnud riikide, sh Eesti, 11-, 13- ja 15-aastaste kooliõpilaste tervise ja tervisekäitumise andmeid. Kuigi uuring toimus majandussurutise perioodil, on näha positiivseid nihkeid eelkõige õpilaste hinnangutes oma tervisele ja eluga rahulolule.  Uuring tõi  murettekitava probleemina välja kasvava ülekaalu õpilaste seas ning tütarlaste tervisekäitumise.

Õpilaste eluga rahulolu on tõusutrendil: üle keskmise oli eluga rahul 89 protsenti Eesti 11-15-aastastest poistest ja 86 protsenti tüdrukutest. Eestis oli eluga rahulolu suurem kui teistes Balti riikides, aga madalam kui Soomes (15-aastased soomlased olid edetabelis 3., Eesti 8. kohal). Oma tervist hindas väga heaks 32 protsenti  poistest ja 27% tüdrukutest. See on küll paari protsendi võrra madalam kui 2006. aastal, ent ligi 10% kõrgem kui 2001. aasta uuringus.

Ülekaalulisus on tõusutrendis nii Baltimaades kui ka mujal uuringus osalenud riikides. Eestis oli 2010. aastal ülekaalulised või rasvunud 17 protsenti 11-15-aastastest poistest ja 11 protsenti samas vanuses tüdrukutest. 2006. aastal olid need tulemused vastavalt 12 protsenti ja 7 protsenti. Seejuures on Eesti 15-aastased õpilased maade edetabelis teinud kõige suurema tõusu – Eesti 12 koha, Läti seitsme ja Leedu nelja koha võrra. Balti riigid olid 2010. aastal vastavalt 24., 34. ja 37. kohal.

Eesti noorte alkoholitarvitamise ja suitsetamise trendide juures on toimunud väike langus poiste arvelt. Kui 15-aastaste poiste regulaarse suitsetamise näitaja on alates 2001. aastast langustrendis, siis tütarlaste hulgas püsinud samal tasemel. Alkoholi iganädalane joomine on alates 2001. aastast langustrendis 11- ja 15-aastaste poiste ja tüdrukute seas; 13-aastaste vanuserühmas aga avaldub langustrend vaid poistel, tüdrukute iganädalane alkoholitarvitamine on püsinud kolmes viimases HBSC uuringus samal tasemel (8 protsenti).

Kui regulaarse alkoholitarvitamise tabelis on Eesti 11- ja 15-aastased 2010. aastal tabeli lõpuosas (39 riigi seas vastavalt 31. ja 27.) ja 13-aastased on 15. kohal, siis tõsiseks probleemiks on kõikides Balti riikides purju joomine, millega oleme kuue esimese riigi hulgas. Kaks või enam korda on purju joonud 18 protsenti 13-aastastest ja 45 protsenti 15-aastastest õpilastest. Võrreldes 2001. ja 2006. aastaga on kaks ja rohkem kordi purju joonud õpilaste osakaal Eestis vähenenud, erandiks on 13-aastased tüdrukud, kellel purju joomine on tõusutrendis.

13-aastaselt või varem oli esmakordselt purju joonud 27 protsenti poistest ja 21 protsenti tüdrukutest. Selle tulemusega oleme riikide edetabelis langenud 2006. aasta esikohalt viiendale, aga see on toimunud vaid poiste näitaja vähenemise tõttu.

Uuringut viiakse läbi igal  neljandal aastal enamikus Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas ja see annab kõige laiahaardelisema ülevaate noorukite tervise ja heaolu kohta. Viimases, 2009/2010. õppeaastal toimunud uuringus osales 41 riiki.