Uuring: muulased usuvad eestikeelsesse õppesse
Üle 80 protsendi küsitletutest arvavad, et tänu eestikeelsele aineõppele paraneb õpilaste eesti keele oskus ja avarduvad noorte edasiõppimise võimalused, teatas haridusministeeriumi pressiesindaja.
Ligi kolm neljandikku vastanutest usuvad, et eestikeelse aineõppe tulemusena paraneb vene õppekeelega koolide õpilaste konkurentsivõime tööjõuturul.
Ülemineku vajalikkust nähakse siiski eelkõige Eesti riigi jaoks, isiklikku seotust tunnetatakse vähem. Samas peetakse üleminekut venelaste jaoks vajalikumaks kui eestlaste jaoks, mis näitab, et juttudel keelekiusamisest puudub alus.
Positiivsetele mõjudele vaatamata nähakse üleminekus õpilastele lisakoormust ja psühholoogilist pinget. Seevastu tunnistavad ligi pooled vastanud, et nad ei ole teadlikud ülemineku mõjust õpilaste teadmiste tasemele või õppekoormusele. Veidi rohkem kui pooled vastanutest kardavad, et eestikeelne aineõpe ohustab vene keele ja kultuuri säilimist Eestis, kuid ligi pooled tunnistavad, et nad ei ole kursis ülemineku mõjuga vene keelele ja kultuurile.
Ülemineku detailidega ollakse üldjoontes kursis. Kohustuslike ainetena, milles toimub üleminek eestikeelsele aineõppele, nimetati kõige enam neid aineid, mille õpetamine eesti keeles on riikliku õppekava kohaselt kohustuslik. Samuti teab enamik venekeelsest elanikkonnast, et üleminek toimub järk-järgult viie õppeaasta jooksul.
Ligi pooltel küsitletutel on olnud isiklik kokkupuude võõrkeeles õppimisega ning valdav enamus — ligi 90 protsenti vastanutest peavad seda kogemust väga positiivseks või pigem positiivseks.
Veidi enam kui kolmandik vastanutest on kriitilised ülemineku-teemalise informatsiooni kättesaadavuse suhtes, kuid ligi pooled näevad info kättesaadavuses positiivseid muutusi.
Uuringu „Eestikeelne aineõpe vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastmes: mitte-eestlaste teadlikkus ja suhtumine ning seda mõjutavad tegurid” käigus küsitleti tuhandet vene keelt koduse keelena kõnelevat Eesti alalist elanikku.
Üleminek eestikeelsele aineõppele vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastmes algas möödunud sügisel 10. klassides eesti kirjanduse õpetamisega eesti keeles.
„Üleminek eestikeelsele aineõppele on käivitunud edukalt — toimub metoodiliselt ettevalmistatud ja sisukas töö,” märkis haridus- ja teadusministeeriumi rahvusvähemuste hariduse osakonna juhataja Irene Käosaar.
„Nii õpilased kui õpetajad on eesti kirjanduse õpetamise eesti keeles omaks võtnud. Eesti keele arenemise tulemustest on veel vara rääkida, kuid kindlasti on suurenenud õpilaste julgus eesti keeles väljenduda ning õpetajate julgus eesti keeles aineid õpetada.”
2008/2009. õppeaastal jätkavad kõik koolid eesti kirjanduse õpetamist eesti keeles ning alustavad eestikeelset õpet kas ühiskonnaõpetuses või muusikas või mõlemas aines. 41 kooli kavandab õpetada eesti keeles veel aineid lisaks kahele kohustuslikule ainele. Populaarsemad lisaks valitud ained on kehaline kasvatus, kunstiõpetus, inimeseõpetus, Eesti ajalugu ning arvutiõpetus. Eestis on praegu 63 vene õppekeelega gümnaasiumi.
