Uuring: masu suurendas salaviina populaarsust

Konjunktuuriinstituudi uuringute kohaselt on salaalkoholi ostjate osakaal viimase kümne aastaga küll oluliselt vähenenud, kuid eelmisel aastal kasvas see siiski 2008. aasta neljalt protsendilt seitsmele.

Salaalkoholi tarbimise kasvu taga on elanike rahaliste sissetulekute vähenemine ja koos sellega langenud tarbimisvõime, märkisid alkoholi aastaraamatu koostajad.

Peamiseks ajendiks salaalkoholi ostmisele on selle odavam hind, seetõttu on illegaalse alkoholi ostjate osakaal suurem hinnatundlike tarbijate seas.

Pikemaajalise trendi järgi on salaalkoholi tarbijate vähenemine olnud märkimisväärne. Kui 1999. aastal oli illegaalse alkoholi tarbijate osakaal 28 protsenti, siis eelmiseks aastaks oli nende osakaal vähenenud seitsme protsendini.

Uuringute põhjal eelistavad tarbijad legaalset alkoholi, sest nende hinnangul on salaalkohol tervisele ohtlik, ollakse põhimõtteliselt salaalkoholi ostmise vastu või arvatakse, et salaalkoholi kvaliteet on halb. Huvitava tendentsina on aga pidevalt vähenenud sõpruskonna halvustav suhtumine salaalkoholi.

Põhiline kaup on salaviin

Illegaalne alkohol moodustas eelmisel aastal 15-19 protsenti viina siseturumahust, mis on enam kui 2008. ja 2007. aastal (siis oli salaalkoholi osakaal vastavalt 10-15 ja 8-12 protsenti viinaturu mahust).
Kümme aastat tagasi ulatus illegaalse alkoholi turuosa koguni 44 protsendini.

Illegaalse alkoholikaubanduse tõttu jäi riigil eelmisel aastal arvestuslikult saamata ligi 203 miljonit krooni aktsiisi ja käibemaksu.