Uuring: ligi pooled välisülikooli läinud noortest ei kavatse kodumaale naasta
Kahevahel oleval seisukohal on aga viiendik noortest, kes ei ole oma meelestatust antud küsimuses kujundanud.
„Kuna on näha, et Eestisse naasmisesse ei olda väga positiivselt meelestatud, peab Eesti riik lähitulevikus mõtlema aktiivsemalt sellele, kuidas tagada ambitsioonikatele noortele nende haridusele vastavad võimalused kodumaal,“ ütles Dream Foundation Eesti esindaja Katriin Visamaa ja kiitis sealjuures algatatud projekti Talendid Koju.
Sihiks on inglise keelt kõnelevad riigid
Noorte poolt nimetatud 43 sihtriigi seast olid peamised, kuhu kõrgharidust omandama suundutakse Inglismaa ja USA kui emakeelena inglise keelt kõnelevad riigid. Samuti pooldati Saksamaad, Taanit, Hispaaniat, Rootsit ning Hollandit. Esikümnesse kuulusid ka Austraalia ja Soome.
„Enam pooldatakse just inglise keelt kui rahvusvahelist emakeelt kõnelevaid riike. Samuti vaatavad palju ka Taani, Rootsi ja Soome poole, kus kõrgharidus on tasuta,“ selgitas Visamaa. Ta lisas, et eksootilisemate sihtkohtadena nimetati muuhulgas Sierra Leonet, Indiat, Uus-Meremaad ja Islandit.
Välismaise kõrghariduse vastu tuntakse väga suurt huvi
„Eesti noored on välismaal õppimisesse väga positiivselt meelestatud,“ sõnas Visamaa. Ta lisas, et tänu võimalusele maailma avastama minna, on ka noorte ambitsioonid tuleviku suhtes tunduvalt suuremad kui olid need aastaid tagasi.
Küsitletud noortest üle 60 prostendi soovib jätkata oma haridusteed välisülikoolis, vaid 10 prostenti on kindlad, et just Eesti kõrgharidusmaastik pakub neile seda, mida nad ootavad.
„Suure huvi ja soovi kõrvalt on palju nii väliseid kui ka sisemisi tegureid, mis mõjutavad lõppotsust välismaale õppima mineku suhtes,“ sõnas Visamaa.
Kõige suuremaks takistuseks peavad noored õpingutele rahastusvõimaluste leidmist ning võõras keeles õppimist ja suhtlemist. Võõras kultuuris kohanemine, sobiva ülikooli või eriala leidmine ja võõrsil koduigatsuse tekkimine noori eriti ei mõjuta.
Visamaa sõnul võib sellest järeldada, et Eesti noored on seiklushimulised ja avatud uutele väljakutsetele. „Noori piiravad peamiselt välised tegurid, mille üle neil endil puudub kontroll,“ sõnab Visamaa. Ta lisas, et takistused ja piirangud on pigem üldlevinud müüdid, millele ületamiseks on mitmeid lahendusi.
Peamised põhjused, miks soovitakse välismaale õppima minna, on seotud uue ja huvitava kogemuse saamise ja silmaringi laiendamisega. 28 protsenti vastanutest leidis, et välisülikoolis õppimine tagab neile kvaliteetsema hariduse ja eelise Eesti tööturul.
Visamaa hinnangul on positiivne see, et Eesti noored ei lahku välisülikoolidesse mitte Eesti hariduse kvaliteedi tõttu vaid hoopis soovist tuua oma ellu põnevust, näha maailma ja praktiseerida võõrkeeli.
Popimad erialad majandus ja disain
Erialade valikul domineeris tendents, kus noored olid tihti huvitatud mitmest vastandlikust erialast. „Ebatavalised ei olnud vastused, kus noort huvitasid ühekorraga nii majandus- kui humanitaarsuund või arsti ja näitleja amet,“ kõneles Visamaa. Tema sõnul annab see kas tunnistust noorte mitmekülgsusele erinevates eluvaldkondades või ebakindlusest erialavaliku langetamisel.
Populaarsemateks erialadeks oli majandus ja disaini eriala. Kolmanda suunana nimetati kunsti. Neljandale kohale tuli õigusteaduse eriala. Huvi tunti ka meditsiini, psühholoohia, IT, arhitektuuri, ärinduse ja keelte õppimise vastu.
Dream Foundation Eesti poolt vahemikus oktoober 2010 kuni märts 2011 läbi viidud välismaal õppimise teemalise küsitluse tulemused kaardistavad 1216 gümnaasiumi astme ja kutsekooli õpilase arvamuse.
Dream Foundation on Euroopas tegutsev organisatsioon, mille peamine tegevusala on välismaale õppimamineku tutvustamine, võimaluste loomine ja õpingutel noorte toetamine.
