Uuring: lastekodu kasvandikud ei oska poes käia ega nööpi ette õmmelda

 (60)
Uuring: lastekodu kasvandikud ei oska poes käia ega nööpi ette õmmelda
Scanpix

Asenduskodudes kasvanud noortel on kehv isemajandamise oskus, sest valdavalt puudub neil tööharjumus ja taskuraha, mis annaks kogemuse raha kasutamiseks, selgub poliitikauuringute keskuse Praxis analüüsist.

Praxise analüütik Pirjo Turk tõi välja, et asenduskodust ellu astuvatel noortel peaks olema määratud tugiisik, kes abistab noort töö otsimisel, uue kodu sisse seadmisel ja teistes küsimustes.

Asenduskodu noorte seas läbi viidud küsitlus näitas, et kõige olulisemaks tingimuseks iseseisvumisel pidasid nad oma eluaset ning 39 protsenti vastanutest uskus, et eluase õnnestuks neil saada elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest.

Kogemust raha kasutamisel pole

Kuivõrd taskurahaga kokkupuude annab sageli noortele esimese kogemuse raha kasutamiseks, peaks taskuraha jagamine olema asenduskodudes ühtlasemalt reglementeeritud, on Turk seisukohal.

Uuringu ankeetküsitluste tulemused näitasid aga, et asenduskodudes on väga erinev praktika taskuraha jagamiseks noortele - oli vastanuid, kes ei saanud üldse taskuraha või said seda ebaregulaarselt ning leidus ka noori, kelle puhul oli taskuraha saamine regulaarne ja kindlaks määratud.

„Seega võib näha asenduskodu noorte erinevas kokkupuutes taskurahaga ka seost kehva isemajandamise oskusega,“ märkis Turk.

Lisaks selgus uuringust, et noored ei ole sageli kokkupuutunud erinevate eluks vajalike toodete ostmisega poest – 62 protsenti nendest ei olnud kunagi ostnud poest erinevaid sanitaartarbeid, 44 protsenti oli harva või ei olnud kunagi kokku puutunud toiduainete ostmisega poest.

Seotud lood:

„Ka need näitajad annavad märku noorte vähesest kokkupuutest raha kasutamisega igapäevaste toodete ostmisel,“ sõnas Türk.

Noored teevad väheseid majapidamistöid

Läbi viidud küsitlus näitas, et kõige sagedamini pesid noored nõusid, koristasid või viisid prügi välja. Seevastu vähesed vastasid, et nad on ahju kütnud, vahetanud elektripirni, õmmelnud ette nööpi, ostnud WC paberit või pesuvahendeid või hoidnud väikeseid lapsi. Näiteks veemõõtja või elektrinäitu oli vastajatest vaadanud ainult viis protsenti.

Lastekaitsetöötajatelt peegeldus Turgi sõnul mõningal juhul arvamus ja suhtumine, et asenduskodud pakuvad niivõrd häid elamistingimusi, et noore iseseisvumine ja tihtipeale kesisematesse elamistingimustesse kolimine võib olla noore jaoks šokeeriv. Värskelt elluastunud noor võib kokku puutuda tingimustega, mis nõuavad spetsiifilisemaid oskusi.

Valmis töötama keskmise palga eest

uuring viitas ka noorte teadmistele seoses töö ja palgaga. Turgi sõnul ei olnud asenduskodu noored teadlikud, milline on Eesti keskmine neto kuupalk.

„Kuigi pakutud summad varieerusid 1000 kroonist 40 000 kroonini, oli keskmine pakutud summa 5282 krooni ehk 338 eurot,“ tõi Turk välja. 2010. aasta kolmandas kvartalis oli keskmine netokuupalk aga 9500 krooni ehk 607 eurot.

Samuti selgus, et palk, mille eest noored oleksid valmis iseseisvat elu alustades tööle minema, oli 5844 krooni ehk 373 eurot. „Et noorte hinnang Eesti keskmise palga kohta ja teisalt nende endi ootused palgale osaliselt kattusid, võib järeldada, et noored näeksid end töötamas ametikohal, kus teeniksid keskmist palka,“ järeldas Turk.

Teiste riikide uuringud ja statistka näitavad, et asenduskodu noortel on rohkem raskusi iseseisva elu alustamisega kui noortel, kes astuvad ellu perekonnast. Samuti on leitud, et üldiselt on need noored hilisemas elus vähem edukad hariduses ja tööturul ning elavad suurema tõenäosusega sotsiaalabist.

2009. aasta seisuga oli Eestis 35 asenduskodu (vanema nimetusega lastekodu), kus elas 1209 last ja noort, vanuses kuni 24 aastat.

Sotsiaalhoolekande seaduse järgi, võib asenduskodus elada laps kuni 18-aastaseks saamiseni või kuni päevases õppevormis õpingute lõpetamiseni.