Uuring: lapsed puutuvad seksuaalse sisuga internetis vähem kokku

Vanemad ei tea laste häirivatest veebikogemustest
Laps internetis
Laps internetisFoto: Andres Putting

Võrreldes kaheksa aasta tagusega puutuvad Eesti lapsed internetis seksuaalse sisuga materjalidega vähem kokku ning sageli pole vanemad laste ebameeldivatest veebikogemustest teadlikud, selgus täna avaldatud laste internetikasutuse uuringust.

Mullu viisid Tartu ülikooli kommunikatsiooniteadlased läbi EU Kids Online’i Eesti 2018. aasta uuringu, mille raames küsitleti üle 1020 Eestis elava lapse vanuses 9 kuni 17 aastat ning nende vanemaid.

Ehkki enamik lastest tunneb end internetti kasutades turvaliselt ning usub ka teadvat, mida teha, kui keegi käitub veebis viisil, mis neile ei meeldi, puutuvad nad endiselt veebis kokku häiriva ja pornograafilise sisuga.

Viimasel aastal on seksuaalse sisuga internetis kokku puutunud neljandik uuringus osalenud lastest ja noortest. Poiste seas oli sellise sisuga tuttavaid tüdrukutest veidi enam. Ühtlasi on pornograafilise sisu peale veebis sattunud rohkem vene lapsi. Üllatuslik ei ole ka, et kokkupuude sellise materjaliga kasvab laste vanemaks saades.

Ent võrreldes tulemusi 2010. aasta uuringu omadega, selgub, et seksuaalse alatooniga piltide nägemine nii veebis kui offline-maailmas on vähenenud. Kui 2010. aastal tunnistas 37 protsenti Eesti lastest, et on sellise sisuga kokku puutunud, siis 2018. aastal on sama näitaja 24 protsenti.

Enamik lastest ja noortest, kes veebis seksuaalse sisu peale sattusid, seda tegelikult ei soovinud. Peamiselt jõuti sellise sisuni eri piltide jagamise keskkondade (60 protsenti) ja hüpikakende (60 protsenti) kaudu, aga ka sotsiaalmeedia (53 protsenti), videote jagamise keskkondade (51 protsenti) ja online-reklaamide (52 protsenti) vahendusel.

Üle veerandi hoiab ebameeldiva kogemuse enda teada

Teadlased küsisid lastelt ka muudlaadi ebameeldivate veebikogemuste kohta. 13- kuni 17aastased nimetasid häiriva sisu näidetena kellegi isiklike piltide jagamist tema nõusolekuta, võõralt saadud sõnumeid sotsiaalmeedias, laimu ja pahatahtlikke kommentaare, küberkiusamist ja vägivaldseid mänge.

Üks uuringus osalenud 17aastane neiu ütles: "Pigem häirivad rassistlikud või sallimatud postitused inimeste kohta, kes pole midagi teinud, aga saavad oma nahavärvi või usu pärast sõimata."

Enim puutuvadki sedalaadi sisuga kokku noored vanuses 15 kuni 17 aastat, nooremate puhul tuleb seda harvemini ette. Kui poiste ja tüdrukute puhul olulist erinevust ei ole, siis vene laste puhul on häiriva ja muretsema paneva sisuga kokkupuutud sagedasemad kui eesti lastel.

Põhiliselt pöördutakse häirivate olukordade korral sõprade (41 protsenti) või vanemate (40 protsenti) poole. Ent märkimisväärne on tõik, et üle veerandi – 27 protsenti – lastest, kes internetis midagi häirivat nägid, hoidsid selle enda teada.

“Positiivne on, et paljud lapsed peavad oluliseks sellisel juhul rääkida murest sõpradele või vanematele,” rääkis justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste. “Samas peame ühiselt pingutama, et vähem oleks lapsi, kes häiriva materjali nägemisest või küberkiusamise kogemisest kellelegi ei räägi, sest just sealt hakkavad probleemid, kui laps jääb oma murega üksi.”

Vanemad on teadmatuses

Ühtlasi tõi uuring välja, et laias laastus pole vanematel aimu, et nende laps on internetis häiriva sisu peale sattunud. Teadlikus muutub seda väiksemaks, mida vanemaks saab laps. Näiteks 15-17aastaste vanuserühmas ütles 30 protsenti noori, et on viimasel aastal vähemalt korra häiriva sisuga kokku puutunud, kuid sellega olid kursis vaid 13 protsenti vanematest.

Samuti kipuvad vanemad häirivate netikogemuste sagedust alahindama. Aasta jooksul on vähemalt kord kuus või sagedamini internetis millegi häirivaga kokku puutunud 29 protsenti lastest, kuid vanematest pidas juhtunud sedavõrd sagedaseks 14 protsenti.

Ka pornograafilise sisu puhul ei ole vanemate märksa teadlikumad. Näiteks 15 kuni 17-aastaste laste vanematest 56 protsenti ei oska öelda, kas nende laps on viimase aasta jooksul sellist materjali näinud või mitte.

"See näitab vajadust osata ja julgeda lastega rohkem rääkida. Hea ja turvaline suhe lapsega on võti, et laps julgeks rääkima tulla ka siis, kui tal on mure. Palju kasulikke nõuandeid on lapsevanemate jaoks erinevas vanuses laste ja erinevate teemade kohta koondatud veebilehele tarkvanem.ee,” ütles sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõuniku Elise Nikonov uuringu tulemusi tutvustades.