Uuring: kutsehariduse omandanud meeste palk ületas naiste oma poole võrra
Kutseõppeasutuste vilistlased hindavad kõrgelt kooli sotsiaalset keskkonda - nii abivalmis koolikaaslasi kui ka häid õpetajaid.
Teistest rohkem on kutseharidusega rahul vanemaealised vilistlased, kelle jaoks õppimine kutsekoolis oli vaheldus rutiinsest tööelust.
Nooremate vilistlaste jaoks oli väga oluline muutus suhtumises võrreldes üldhariduskooliga, kuna kutseõppeasutuses suhtuti neisse kui täiskasvanutesse.
Kutsehariduse negatiivse aspektina tõid vilistlased välja õpingute lihtsuse, hinnati, et kutseõppe tase jääb kohati madalaks.
Uuringu autor, Praxise hariduspoliitika analüütik Mihkel Nestor tõdes, et lõpetajate tööturul rakendumine on olnud küllaltki edukas.
"Kõigist vilistlastest töötas 71 protsenti, neist omakorda kaks kolmandikku erialasel töökohal. Samas ei saa sageli rääkida lõpetamisjärgsest tööturule siirdumisest, sest 44 protsenti vastajatest töötas tegelikult juba enne kooli lõpetamist," täpsustas Nestor.
Teenivad keskmist palka
Vilistlaste keskmine netopalk oli 646 eurot, mis on samal tasemel riigi keskmisega.
"Kahetsusväärne on äärmiselt suur palga erinevus kutsehariduse omandanud meeste ja naiste vahel," ütles Nestor ja lisas, et kutsehariduse omandanud meeste palk ületas naiste oma poole võrra.
"Selle peamiseks põhjuseks võib pidada naiste ja meeste koondumist eri õppevaldkondadesse ja hiljem eri sektoritesse tööturul," selgitas ta.
Lisandub täiskasvanud õppijaid
Uuringu autor toob esile, et tulemuste põhjal kerkis esile küsimus, kas kõik kutseõppeasutustes õpetatavad erialad on vajalikud ning kas kutseharidus peaks olema alati tasuta?
"Kutseõppeasutuste lõpetajate seas on märkimisväärne osa neid, kes ei tööta erialases ametis ja sageli ka ei soovinud õpitud alal töökohta leida. Täiskasvanud õppijate lisandumine kutseõppesse on positiivne näide elukestvast õppest, kuid pakub ka tasuta võimalust hobihariduseks," põhjendas Nestor.
Erinevalt kõrgharidusest on kutsehariduses võimalik tasuta omandada mitu järjestikust eriala, mis ei pruugi olla efektiivseim viis ressursside kasutamiseks.
