Haridusministeeriumi andmetel langes 2006/2007 õppeaastal koolist välja 821 õpilast, aasta varem 853. 2006.aastal oli madala haridustasemega (põhiharidus või madalam) mitteõppivate noorte osakaal 18-24 a. vanuste eagrupis 13,2 protsenti.

Kooli pooleli jätmine saab noorele saatuslikuks, mis paljuski määrab kogu tema edaspidise elu. Uuringud näitavad, et koolitee katkestanud noortel vähem valikuvõimalusi: neil puudub amet ning seetõttu on nad tööturul teistega võrreldes kehvemas seisus. Ameerikas tehtud uurimusest on selgunud, et kooli pooleli jätnutel on kolm korda suurem tõenäosus elada vaesuses kui kooli lõpetanutel. Samuti on sellistel noortel suurem tõenäosus sattuda kuritegelikule teele.

Nagu selgub riigikontrolli 2003. aasta auditist, on peaaegu 13 protsenti kõigist 18-55aastastest põhihariduseta inimestest Eestis kas vangis või kriminaalse järelevalve all. Noorte koolist väljalangemine on kulukas kogu riigile, kooli poolelijätmine kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale laiemalt.