15-74-aastastel vastajatel üle Eesti paluti anda hinnang erineva tausta või minevikuga ühiskonnagruppide kohta küsides, millistega neist nad sooviksid võimaluse korral ühes kollektiivis töötada, teatas uuringufirma GfK Custom Research Baltic.

Uuringus käsitleti 17 erinevat ühiskonnagruppi, kelle seas oli erinevaid vähemusrühmasid, puuete või sõltuvuste all kannatavaid inimesi, ühiskonna reeglite vastu eksinuid ja teisi.

Uuritud gruppide võrdluses oli kõige enam neid, kes sooviks võimaluse korral kindlasti või pigem töötada ühes kollektiivis usklike inimestega (18 protsenti vastanuist). Teisena järgnevad füüsilise puudega inimesed, kellega tahaks koos töötada 15 protsenti. Poliitiliste erakondade liikmetega sooviks koos töötada 11 protsenti, neile omakorda järgnevad suitsetajad (9 protsenti) ning liikluseeskirjade rikkujad ja endised kommunistliku partei liikmed (mõlemad 8 protsenti).

Valdav enamus Eesti elanikest ei soovi (kas pigem või kindlasti) oma hinnangul ühes kollektiivis töötada järgmiste ühiskonnagruppide liikmetega: narkomaanid (96 protsenti), pedofiilid (94 protsenti), alkoholisõltlased (84 protsenti), psüühiliste erivajadustega inimesed (74 protsenti), vaimse puudega inimesed (72 protsenti), asotsiaalid või kodutud (72 protsenti), HI-viirusekandjad või aidsihaiged (66 protsenti), kriminaalse taustaga inimesed või endised vangid (63 protsenti) ning homoseksuaalsed inimesed (54 protsenti).

GfK sotsioloogi Mauri Söödi hinnangul võivad taolised madalad protsendid peegeldada meie elanike kinnisust ja eelarvamusi – oma mugavustsoonis eelistatakse olla koos omasugustega, samas „teistsugusteks“ sildistatud inimestest eemale hoides. „See võib olla põhjustatud pigem üldisest pelgusest teistsuguse suhtes ja viitab ühtlasi sotsiaalse turunduse tööpõllu suurusele“, nentis Sööt.

Vaadeldes sotsiaaldemograafiliste rühmade iseärasusi, siis võib üldistada järgmist: Eakamad inimesed (vanuses 61-74, sh teistest tugevamini eristuvad perekonnaseisu poolest lesed) sooviks noorematest harvemini koos töötada homoseksuaalsete inimestega, HI-viirusekandjate või aidsihaigetega aga ka suitsetajatega. Mitte-eestlased sooviks eestlastest harvemini ühes kollektiivis töötada vaimse puudega inimestega, psüühiliste erivajadustega inimestega, HI-viirusekandjate või aidsihaigetega ja homoseksuaalidega, samas kui eestlaste seas on keskmisest madalam valmisolek töötada koos inimestega, kes on töötanud välisriikide luure heaks või kuulunud kommunistlikku parteisse, aga ka usklike inimestega. Naiste seas on keskmisest vähem selliseid, kes sooviks koos töötada endiste prostituutidega, aga ka asotsiaalide või kodututega. Kõrgema haridustasemega inimesed väldiksid keskmisest sagedamini pedofiile ja madalama haridustasemega inimesed usklikke.

Rahvusvaheline uuringufirma GfK Custom Research Baltic uuris Eesti elanike tolerantsust käesoleva aasta veebruaris toimunud omnibuss-uuringu laines. Üle-eestilisele näost-näkku küsitlusele vastas 524 inimest vanuses 15-74 aastat.

Hea lugeja, kas oled uuringu tulemustega ühel nõul? Kellega sina ei sooviks koos töötada? Saada oma arvamuslugu meiliaadressile rahvahaal@delfi.ee või kasuta lehe vasakul servas olevat Rahva hääle vormi!