Uuring: kokkupuude homofoobiat õhutavate kampaaniatega on kasvanud

Eesti Inimõiguste Keskus tutvustas täna selleaastast seksuaalvähemuste teemalist avaliku arvamuse uuringut, millest selgub, et inimeste kokkupuude homofoobiat õhutavate kampaaniatega on kasvanud. Samas ei ole Eesti ühiskond siiski nii sallimatu kui arvatakse.

Valdavalt ehk 51 protsendi küsitletute puhul on viimase kahe aasta jooksul lesbide, geide, bi- ja transsooliste (LGBT) teemad jõudnud inimesteni ajakirjanduse, televisiooni ja raadio vahendusel. Küsitletuist 37 protsenti on saanud infot interneti teel, muud teabekanalid jäävad aga märgatavalt marginaalsemateks. Elanikkonnast üle ühe viiendiku ei ole LGBT-teemadega kokku puutunud. Võrreldes varasemate uuringutulemustega on antud teemaga kokku puutumisel oluliselt vähenenud traditsioonilise meedia osakaal ja suurenenud interneti mõju.

LGBT-temaatika kohta on kõigist teabekanalitest keskmisest enam teavet saanud ja isiklikku kokkupuudet omanud eestikeelne elanikkond, 20- kuni 39-aasatased, kõrgema hariduse, sotsiaalse staatuse ja sissetulekuga inimesed. Teemaga ei ole sagedamini kokku puutunud eakad ja muukeelsed inimesed.

Kokkupuude homofoobiat õhutavate kampaaniatega on kasvanud

Küsimusele „Kas Te olete viimase kahe aasta jooksul kokku puutunud kampaaniatega, mis õhutavad sallimatusele homoseksuaalide suhtes?“ vastas jaatavalt 23 protsenti üle 14-aastasest Eesti elanikkonnast, mida on nelja protsendipunkti võrra enam kui aastal 2017 ja viie protsendipunkti võrra enam kui aastal 2014. Homoseksuaalide suhtes sallimatusele õhutavate kampaaniatega on sagedamini kokku puutunud 30- kuni 39-aastased ja kõrgharidusega inimesed.

Mida inimesed homoseksuaalsuse all mõistavad?

Kõige rohkem ehk 41 protsenti küsitletuist pidas homoseksuaalsuseks oma- või samasooliste suhet. 7 protnsendi jaoks oli homoseksuaalsuse puhul määravaks just samast soost inimeste kooselu, lisaks eristas 7 protsenti neid kindla soo alusel, sealhulgas väljenditega gei või lesbi.

Vastanutest 7 protsenti pidas homoseksuaalsust hälbeks, haiguseks või psühholoogiliseks probleemiks. Sel juhul oli keerukas selgeks teha, kas vastaja andis vastuse neutraalselt või halvustavalt pinnalt.

Millised on inimeste kokkupuuted homoseksuaalidega?

Endale teadaolevalt on homoseksuaalsete inimestega kokku puutunud 25 protsenti üle 14-aastastest elanikkonnast. See näitaja on pea sama kui 2017. aastal, oluliselt kõrgem aga varasematest uuringutest. Homoseksuaalne inimene on oma perekonnas 3 protsendil, sõpruskonnas 14 protsendil ja endiste või praeguste töökaaslaste seas 16 protsendil küsitletuist. Valdavalt on need homoseksuaalsed inimesed, keda vastajad teavad, avalikult homoseksuaalsed.

Homoseksuaalidega on keskmisest enam kokku puutunud naised, 20- kuni 39-aastased, eestikeelsed elanikud, kõrgharidusega inimesed, Tallinna ja Põhja-Eesti elanikud, ettevõtjad, juhid, tipp- ja keskastmespetsialistid, ametnikud, teenindajad ning pereliikme kohta üle 800 euro kuus teenivad inimesed.

Keskmisest märksa vähem teavad homoseksuaalsete kaaslaste olemasolust mehed, üle 60-aastased ja muukeelsed elanikud, samuti alg-, põhi-, ja kesk-, kesk-eriharidusega inimesed ning Ida-Virumaa elanikud, aga ka pereliikme kohta alla 500 euro kuus teenivad inimesed.

Kui vastuvõetav on homoseksuaalsus?

Homoseksuaalsust peab vastuvõetavaks 41 protsenti üle 14-aastasest elanikkonnast, sealhulgas täiesti vastuvõetav on see 16 protsendile. Homoseksuaalsust vastuvõetamatuks pidajaid on rohkem ehk 52 protsenti ja täiesti vastuvõetamatu on see 29 protsendile.

Võrreldes varasemate uuringutega pole suhtumine homoseksuaalsusesse tervikuna väga oluliselt muutunud. Samas on 2–7 protsendipunkti võrra kasvanud nende osakaal, kes peavad homoseksuaalsust täiesti vastuvõetavaks ja 4–6 protsendipunkti võrra langenud nende osakaal, kes peavad seda täiesti vastuvõetamatuks.

Homoseksuaalsus on keskmisest vastuvõetavam naiste, 20- kuni 29-aastaste, eestikeelsete, kõrgharidusega, kõrgema sotsiaalse staatuse ja sissetulekuga inimeste, Tallinna ja Lõuna-Eesti elanike seas. Keskmisest vastuvõetamatum on homoseksuaalsus aga meeste, üle 60-aastaste, muukeelsete, Ida-Virumaa ja väiksemate linnaliste piirkondade elanike hulgas.

Eesti ühiskonda peetakse tegelikust vähem sallivaks

Võrreldes vastajate suhtumist arvatava üldise suhtumisega selgub, et ühiskonna suhtumist homoseksuaalsusesse peetakse halvemaks kui see tegelikult on. Nimelt on arvatav homoseksuaalsuse vastuvõetamatuks pidajate osakaal 61 protsenti ja tegelik 52 protsenti. Sama kinnitab ka homoseksuaalsust vastuvõetavaks pidajate võrdlus – tegelikult on selle vastuvõetavaks pidajaid palju enam kui arvatakse ühiskonnas olevat ehk homoseksuaalsust peab vastuvõetavaks 41 protsenti arvatava 27 protsendi vastu.

Seda, et homoseksuaalsus on ühiskonnas vastuvõetav, arvavad teistest sagedamini kõrgharidusega inimesed ja tallinlased. Seda, et homoseksuaalsus on taunitav, arvavad aga sagedamini aga Põhja- ja Kesk-Eesti ning maapiirkondade elanikud.

Kui 29 protsendi eestikeelse elanikkonna jaoks on kõige valdavam seisukoht, et homoseksuaalsus on Eesti ühiskonnas pigem vastuvõetav, siis venekeelse elanikkonna seas on keskmisest märgatavalt enam ehk 42 protsenti neid, kes arvavad, et see on täiesti vastuvõetamatu. Need arvamused on ajas ka veelgi polariseerunud.

Millised on homoseksuaalsuse vastuvõetavuse piirid?

Enamus vastajaist peab tavalist olmelist suhtlust näiteks homoseksuaalist müügiinimese, arsti või kellegagi seltskonnas vastuvõetavaks, ka valimistel ei segaks see asjaolu suuremat osa vastanuist. Kui enam ei peeta niivõrd häirivaks gei või lesbi viibimist seltskonnas, siis muu olmelise suhtluse osas olulist suhtumise muutust ei ole toimunud.

Pigem vastuvõetamatu on elanikele aga homoseksuaalsuse osalus nende laste elus, nagu näiteks homoseksuaalsust käsitlevad telesaated või filmid, samuti mängimine sõprade kodus, kus on homoseksuaalsed vanemad. Siin ületab vastaste osakaal märkimisväärselt nõustujate oma. Nende väidetaga nõustujate osakaalud on võrreldes eelmise uuringuga ka kahanenud. Ka kuulumine kogudusse, mis suhtub homoseksuaalsusesse positiivselt, ei tule enamuse puhul kõne alla. Vastavalt arvajate osakaal pole ka ajas muutunud.

Esmakordselt on aga muutunud suhtumise suund sellesse, kuidas suhtutakse lapse õpetaja homoseksuaalsusest teadmisesse – nõustujaid on isegi veidi enam kui sellega mitte-nõustujaid oli 44 protsenti ja mittenõustujaid 40 protsenti.

Kuidas on muutunud suhtumine homoseksuaalsusse?

Viimase kahe aasta jooksul pole homoseksuaalsusse suhtumises 77 protsendi elanike jaoks muutust toimunud, 6 protsenti täheldab muutust paremuse ja 10 protsenti halvemuse poole, vastata ei osanud 6 protsenti. Võrreldes varasemate uuringutega pole suhtumises olulist muutust täheldada.

Suhtumine homoseksuaalsusesse on viimase kahe aasta jooksul paranenud sagedamini keskastme spetsialistide ja ametnike seas, samuti nende seas, kelle lähikonnas on homoseksuaalseid inimesi ning nende seas, kes peavad homoseksuaalsust vastuvõetavaks. Suhtumine homoseksuaalsusesse on viimase kahe aasta jooksul halvenenud aga muukeelse elanikkonna, Põhja-Eesti ja Ida-Virumaa elanike seas ning nende seas, kes peavad homoseksuaalsust vastuvõetamatuks.