Teiste võimalike ohtude esinemistõenäosust peetakse väiksemaks. 34% elanike hinnangul on väga või küllaltki tõenäolised massilised tänavarahutused ja 33% arvates võivad meid tabada rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel. Viimase puhul hääletasid eestlased ja mitte-eestlased täpselt samamoodi: eestlastest pidasid nende toimumist tõenäoliseks 32% ja muukeelsetest 35%. Ka teiste ohuhinnangute puhul ei erinenud eestlaste ja mitte-eestlaste vaated oluliselt.

Majandusliku kokkuvarisemise ohtut ei peetud samuti märkimisväärseks: 31% elanikest arvas, et see võib juhtuda. Ulatuslikku sõjalist rünnakut (27%), piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu (25%) ja terroriakti (24%) peeti samuti ebatõenäoliseks.

Ka energeetika-alaseid katastroofe ei näe elanikud lähiajal Eestis juhtumas: Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatust pidas tõenäoliseks vaid 23% ja tuumakatastroofi tõenäosust hinnati 21%-le.