Uuring: kaks kolmandikku elanikest peab arstiabi kvaliteeti heaks, murekohaks on eriarstide järjekorrad

 (12)
stetoskoop
Arsti juuresFoto: Tanel Meos

Eesti elanikest peab 70 protsenti arstiabi kvaliteeti heaks ning ligikaudu pooled inimestest on rahul arstiabi kättesaadavusega, selgus sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud uuringust.

Neli viiendikku elanikest on viimase aasta jooksul pöördunud oma terviseprobleemiga mõne arsti poole. Kõige enam ehk 68 protsenti inimestest külastas perearsti ja eriarsti juures käisid aasta jooksul pooled vastanutest. Kõige rohkem ollakse rahul hambaarsti (97%) ja pereõega (95%). Rahulolu hambaarstiteenusega on küll kõrge, ent soovitusliku sagedusega käib hambaarsti juures endiselt liiga vähe inimesi. Perearsti puhul mõjutab patsiendi rahulolu kõige tugevamalt see, kuidas perearst temaga suhtleb ja kui arusaadavalt suudab ta selgitada erinevaid ravivõimalusi. Eriarsti puhul mõjutab rahulolu kõige enam eriarsti asjatundlikkus.


Sel aastal uuriti esmakordselt, missugune on inimeste teadlikkus ja kogemus seoses laste hambaraviga. Selgus, et 88 protsenti elanikest teavad, et kuni 19-aastastele lastele ja noortele on hambaravi tasuta. 69 protsenti vastanutest on viimase aasta jooksul lapsega hambaarsti juures käinud või on noor iseseisvalt hambaarsti külastanud.

Eriarstide juurde järjekorrad


43 protsenti elanikest peab arstiabi kättesaadavust heaks. Elanike hinnangul on probleemiks eeskätt eriarstiabi kättesaadavus, millega seoses on probleeme olnud umbes viiendikul inimestest, kes on viimase aasta jooksul eriarsti külastanud. Probleeme on kogenud teistest enam Põhja-Eesti, sealhulgas Tallinna elanikud. Kõige enam on eriarstiabi kättesaadavusega rahul maaelanikud. Samas eelistavad üle poolte vastanutest, et ravikindlustus kataks kõiki tervishoiuteenuseid isegi juhul, kui ravijärjekorrad oleksid kohati väga pikad.

Vaid kolmandik eelistaks lühikesi järjekordi ja piiratud hulgal ravikindlustuse kaudu rahastatud teenuseid. Valmisolek ise arstiabi eest maksta on viimase kuue aasta jooksul küll kasvanud, ent summad, mida ollakse valmis oma rahakotist välja käima, on küllaltki väikesed. Kolmandik elanikest oleksid nõus maksma kuni kakskümmend eurot. Sealhulgas kõige sagedamini ollakse nõus maksma kuus kuni kümme või 11-20 eurot (mõlemal juhul 13% elanikest). Üle 50 euro on nõus maksma 14% elanikest (2013. aastal 9%).

Ross: arenguruumi on

Haigekassa juhatuse esimehe Tanel Rossi sõnul on ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse seisukohast oluline kogu kindlustuspaketi terviklik arendamine, sealjuures tuleb tähelepanu pöörata nii kaasaegsete ja kulutõhusate teenuste ja ravimite kättesaadavusele kui ka arstiabi ajalise ja geograafilise kättesaadavuse regulaarsele analüüsile ja parendamisele. „Meil on heal tasemel ja väga hea kättesaadavusega perearstiabi, samuti on igaühele Eestis tagatud erakorralise arstiabi väga kiire kättesaadavus,“ rõhutas Ross.

“Eriarstiabi plaaniliste ooteaegade osas on veel arenguruumi ning haigekassa poolt panustame ooteaegade lühendamisse toetades esmatasandi arengut, rakendades ambulatoorseid vastuvõtte motiveerivat rahastust eriarstiabis ning pöörates tähelepanu ka e-teenuste arendamisele.“


TNS EMOR küsitles 2015. aasta veebruaris ja märtsis 1645 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat eesmärgiga saada ülevaade elanike hinnangutest oma tervisele, arstiabile, tervishoiukorraldusele, tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile.