Uuring: kaitsetahe on Eestis kõrge

 (84)
Uuring: kaitsetahe on Eestis kõrge
Foto: Andres Putting

Kaitseministeeriumi tellimusel Turu-Uuringute AS poolt läbiviidud uuringust selgus, et eestlaste kaitsetahe on jätkuvalt kõrge, usaldus kaitseväe vastu suur ning toetus kohustuslikule ajateenistusele ja NATO-liikmelisusele tugev.

Värske uuringu tulemused näitasid, et eestlasi iseloomustab kõrge kaitsetahe (78 protsenti) ja poolehoid praeguse riigikaitse korralduse säilitamisele - sealhulgas ka kohustuslikule ajateenistusele, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul annavad uuringu tulemused kindlustunnet: „Kaitsetahte puudumise üle ei ole Eestil vaja muretseda, tähtis on leida igaühe jaoks riigikaitses oma roll. Julgeoleku eest tuleb pidevalt hoolt kanda ja selle nimel tööd teha.“

NATO-sse kuulumist pooldab tervelt 90% eestlastest - olulisimaks Eesti julgeolekut tagavaks teguriks peetaksegi eestlaste seas ülekaalukalt kuulumist NATO-sse (77%), mitte-eestlaste seas aga koostööd ning heanaaberlike suhteid Venemaaga (76%).

Oluline on, et ligi pooled (47%) vastanutest peavad vajalikuks kaitsekulutuste hoidmist praegusel tasandil, mida muude kärpimiskavade taustal võib pidada küllaltki tähelepanuväärseks tendentsiks.

Kaitseväge usaldab kokku 81% elanikest, sealhulgas 91% eestlastest ning 59% mitte-eestlastest.

Kaitseliidu usaldusväärsus elanike seas püsib endiselt kaitseväe omast mõnevõrra madalam. Kaitseliitu usaldab kokku 68% küsitletutest, kusjuures kaitseliidu peamiseks eesmärgiks peavad vastajad osalemist õnnetuste ja katastroofide likvideerimisel. Eestlastega võrreldes eristuvad mitte-eestlased eelkõige selle poolest, et nende hinnangute kohaselt annab kaitseliit professionaalset sõjalist väljaõpet.

Rahvusvahelisi missioone toetab vastanud eestlaste seas 56%. Uuring tõi välja venekeelsete vastajate mõnevõrra madalama usalduse kõigi Eesti riigi institutsioonide vastu, sh kaitseväe ja kaitseliidu vastu, samuti oli madalam toetus Eesti NATO-sse kuulumisele (35%), kuid seda eelkõige vanema põlvkonna hulgas, kelle puhul varjutab NATO olulisust Eesti julgeoleku tagamisel arvatavasti külma sõja-aegne kuvand NATOst. Madalam on ka mitte-eestlaste aktiivne kaitsetahe (46%) ja nende toetus Eesti osalemisele rahvusvahelistes sõjalistes missioonides (37%).

Sarnaselt eestlastele toetavad venekeelsete vastajad tugevalt kohustuslikku ajateenistust (84%). Küsitluse tulemuste põhjal võib öelda, et võrreldes mullusega elanike hoiakutes ja arvamustes väga olulisi nihkeid toimunud ei ole, säilinud on varasemates uuringutes esilekerkinud trendid.

Kõige tõenäolisemateks ohtudeks, mis lähiaastatel Eestit ähvardada võivad, peetakse ulatuslikke merereostusi ja küberrünnakuid. Lisaks hinnatakse tõenäoliseks ka massilisi tänavarahutusi ja Eesti majanduskeskkonna mõjutamist mõne välisriigi poolt Eesti huvisid kahjustavas suunas.

Seekord tunti uuringus esimest korda huvi ka selle vastu, milline on inimeste informeeritus sellest, kuidas peaks võimalikes ohuolukordades käituma.

Küsitluse tulemus näitas, et elanikkonna teavitamine ohuolukorras käitumise kohta on olnud ebapiisav. Kui reservväelastel on üldjoontes teada, mida nad sõjaseisukorra puhul tegema peavad, siis elanikkonnast tervikuna peab end informeerituks vaid 27%.

Huvi riigikaitselise hariduse vastu on suur - tervelt 81% vastajatest leiab, et riigikaitseõpetus peaks olema kooli õppeprogrammides, sealjuures 39% on seda meelt kindlalt ning 42% pooldaks seda arvatavasti.