Uuring: inimeste rahulolu Eesti tervishoiusüsteemiga on kasvanud
Eelmisel aastal olid Eesti tervishoiusüsteemiga rahul 64% Eesti elanikest ja arstiabi kättesaadavusega 57% elanikkonnast, selgus Eesti Haigekassa ja Kantar Emori tehtud uuringust.
"See on hea indikaator, et me liigume õiges suunas," kommenteeris haigekassa juht Rain Laane pressiteate vahendusel.
Eesti riikliku ravikindlustuse ehk haigekassaga olid mullu rahul kaks kolmandikku Eesti elanikest (66%). Võrreldes 2018. aastaga on elanike rahulolu haigekassaga paranenud 8%.
Ühel või teisel moel on tervishoiuga kokku puutunud praktiliselt kõik Eesti elanikest. Kõige sagedamini on ostetud retseptiravimeid (77%), külastatud perearsti või -õde (75%), käidud hambaarsti juures (62%) ning pea pooled (49%) on käinud eriarsti vastuvõtul.
Eelmise aastal olid inimesed kõige rohkem rahul eriarstiabiga, ligi üheksa patsienti kümnest (89%) jäid oma viimase arstivisiidiga rahule. Eelmisel aastal käis eriarstil 778 000 inimest. Seejuures olid uuringu kohaselt üle poole inimestest rahul eriarsti vastuvõtule pääsemisega. Ligi veerand vastanutest väitsid, et nad said arsti juurde nädalaga või kuni nelja nädala jooksul. Pooled väitsid, et nad ootasid eriarsti vastuvõttu enam kui kuu aega.
Möödunud aastal toimus üle seitsme miljoni perearsti või -õe vastuvõtu. Viimase perearstiabi külastusega jäid rahule kaheksa inimest kümnest. Uuringu kohaselt said enam kui neljandik Eesti elanikest perearsti või -õe vastuvõtule samal päeval, 42% sai perearstiga nõu pidada 2–3 tööpäeva jooksul ja 18% pidi ootama 4–5 tööpäeva.
Eelmisel aastal külastas hambaarsti kuus inimest kümnest, seejuures jäid hambaarsti külastusega rahule 82% inimestest. Need, kes käivad hambaarsti juures harvem kui kord aastas, tõid peamise põhjendusena välja hammaste piisavalt hea seisukorra (39%). Välja toodi ka majanduslikke põhjuseid (29%), kuid võrreldes kolme-nelja aasta taguse ajaga mainitakse seda oluliselt harvem (2015. aastal 46% ja 2019. aastal 29%). „See, et üha vähem inimesi jätab hambaarsti juurde minemata majanduslikel põhjustel, kinnitab selgelt, kui vajalik oli ja on haigekassa poolne hambaravihüvitis,“ kommenteeris haigekassa juht Rain Laane.
