Uuringufirma Klaster küsis Eesti Päevalehe telimusel jaanuari lõpus ligi 500 inimeselt, mis peaks olema Eesti siht nüüd, kui oleme juba saavutanud mitu suurt eesmärki: kuulume NATO-sse ja Euroopa Liitu ning oleme kasutusele võtnud euro.

Selgus, et üle poole vastanutest (54,1 protsenti) arvas, et meie suur väljakutse on, nagu põhiseaduse avalausetes kirjas, eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine. Sellist tahet väljendasid nii rikkad kui ka vaesed, nii kõrgharidusega kui ka madalama haridustasemega inimesed.

Teistsugune vaatenurk oli vaid neil küsitluses osalenutel, kes soovivad järgmise Eesti peaministrina näha Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart. Nimelt eelistavad Savisaare pooldajad Eesti järgmise suure eesmärgina seda, et Eestist võiks saada maailma kõige õnnelikumate inimestega riik (29,3 protsenti küsitletutest).

Endine poliitik ja nüüd suhtekorraldusärisse ja Tallinna ülikooli riigiteaduste lektoriks suundunud Ott Lumi kommenteeris, et uuringu tulemused on adekvaatsed ja loogilised. „Neid arenguid, kus inimesed asuvad sotsiaalseid väärtusi rahalistele väärtustele eelistama, oli ammu ette näha,” ütles Lumi.