Kõige suurem osa tudengeid elavad koos partneri ja/või lastega. Pooled Eesti üliõpilased käivad õpingute kõrvalt tööl, mistõttu ei ole paljude põhitegevuseks õppimine, teatas poliitikauuringute keskus.

„Väga mitmekesine üliõpilaskond osutab sellele, et poliitikakujundamises tuleb tudengite seas valitseva olukorraga arvestada. Näiteks ei saa tudengite toetusmeetmed ilmselt olla ainult ühte tüüpi, vaid peaksid arvestama erisuguste tudengite vajadustega.“ sõnas Praxise uuringu läbiviimist juhtinud Laura Kirss.

„Üliõpilaste eluolu kohta värsket infot andev uuring võimaldab kõrgharidusreformi käigus hariduspoliitilisi otsuseid teadlikumalt langetada.“ sõnas uuringu ühe tellija esindaja, Sihtasutuse Archimedes programmi Primus koordinaator Kadrin Kergand.

Praxise koostatud uuringuaruanne annab ülevaate Eesti üliõpilaste sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast, käsitledes erinevaid teemasid alates üliõpilaste elukorraldusest, sissetulekutest ja kulutustest kuni töötamise, ajakasutuse ning rahvusvahelise mobiilsuseni. Lisaks on vaatluse all üliõpilaste päritolu ehk nende vanemate haridustase ja tudengi enda varasem haridustee, samuti üliõpilaste erialavalikuga seonduv.

Eesti üliõpilaste eluolu uuring põhineb 2010. aastal toimunud üliõpilaste (v.a doktorandid) küsitlusel, mis korraldati rahvusvahelise uuringuprojekti EUROSTUDENT raames. EUROSTUDENT on üliõpilaste sotsiaal-majandusliku olukorra uuring, milles osales lisaks Eestile veel 24 Euroopa riiki. Selle eesmärk on anda võrdlevaid andmeid üliõpilaste eluolu kohta Euroopa kõrgharidussüsteemides.

Uuringu „Eesti üliõpilaste eluolu 2010“ koostas poliitikauuringute keskus Praxis. Uuringu läbiviimist rahastas haridus- ja teadusministeerium ning sihtasutus Archimedes programmi Primus kaudu.