Uuring: HIV teavitustöö ei jõua pärale

 (5)
HIV test
Reuters/Scanpix

Eesti elanike teadlikkus viiruse leviku osas on veel madal ning inimesed alahindavad oma riskitaset, näitas TNS Emori poolt Eesti täiskasvanud elanikkonna seas läbi viidud HIV-teemaline uuring.

Kui juba 2005. aastal läbiviidud sarnase uuringu põhjal oli Eesti elanike teadlikkus HIV levikuviiside osas alla Euroopa Liidu keskmise, siis sel jevadel läbi viidud uuring näitab, et olulist nihet teadlikkuse suurenemise osas märgata ei ole.

Ligi kolmandik vastanutest leidis, et HIV ei ole Eestis nii tõsine probleem, et puudutaks teda või tema lähedasi ja nõuaks ettevaatusabinõude tarvituselevõtmist. Probleemi tõsidust eitasid rohkem Eesti väiksemate linnade ja alevite elanikud, mehed ja juhtivtöötajad. Partneriga on HIV teemast rääkinud iga kolmas eestimaalane ning lastega on seda teemat puudutanud 30 protsenti eestikeelsest ja 46 protsenti muukeelsest elanikkonnast.

HIV-alast teavitustööd pidas oluliseks valdav osa vastanutest, sealhulgas kõige rohkem rõhutati ennetustegevuse vajalikkust koolides. „Arvestades, et täiskasvanud elanikud ei taju piisavalt oma riske ning samuti on ebapiisav teavitustöö koolides, tuleb tuua ennetustegevustesse uusi lahendusi,” lausus Terve Eesti Sihtasutuse tegevjuht Mairi Jüriska.

Tema sõnul nähtus uuringu tulemustest, et suletuma ja alahoidlikuma väärtusmaailmaga inimesteni ei jõua senine HIV teavitus. „Siin ei piisa postritest bussipeatustes, vaid aitab ainult vahetu suhtlus ja suust-suhu kommunikatsioon,” lisas Jüriska.

Alates 2001. aastast on Eesti olnud kõige kiirema levikuga HIV-epideemiaga riik Euroopas. Keskmiselt nakatub meil igal aastal 640 inimest. UNAIDSi hinnangul on Eestis kokku 12 000-15 000 HIV positiivset inimest, sealhulgas vähemalt pooled ei ole oma nakatumisest teadlikud

Pühapäeval, 18. mail tähistatakse rahvusvahelist aidsi ohvrite mälestuspäeva.