Ühiskonnauuringute Instituut uuris inimeste suhtumist sellesse, kui suitsetamist veelgi enam piirata kohtades, kus see võiks potentsiaalselt häirida mittesuitsetajaid.

Inimestel paluti vastata 4-palli skaalal, kas suitsetamist tuleks piirata välikohvikutes, avalikel üritustel, linnatänavatel, ühistranspordi sõlmpunktides ning kortermajade rõdudel. Kõikide nimetatud kohtade puhul olid piirangute toetajad enamuses.

TÜ Kliinikumi Kopsukliiniku juhataja dr Rain Jõgi rõõmustab, et inimeste teadlikkus passiivse suitsetamisega seotud ohtudest on sedavõrd kõrge. „Tõepoolest, mitmed teadusuuringud, nii eksperimentaalsed kui epidemioloogilised, on näidanud, et passiivne suitsetamine on oluline haiguste riskitegur,“ sõnas Jõgi. Ta viitas ka hiljutisele uuringule, mis näitas, et mehe suitsetamine enne 15. eluaastat suurendab oluliselt tema lapse haigestumist astmasse. „Seega ei kahjusta suitsetamine mitte ainult suitsetaja enda ja temaga koos passiivselt suitsetajate tervist, vaid avaldab negatiivset mõju ka järeltulevale põlvele,“ selgitas Jõgi.

Kõige enam arvatakse, et suitsetamist tuleks piirata avalikel üritustel nagu kontserdid ja laulupeod, kus suitsetamise piiramist pooldaks 78% vastanutest. Ühistranspordi sõlmpunktides pooldaks suitsetamise piiramist 77% ning välikohvikutes 69%. Veidi vähem, kuid siiski üle poole on neid vastajaid, kes arvavad, et suitsetamist tuleks piirata kortermajade rõdudel (56%) ning linnatänavatel (54%).

Küsitlusele vastanutest oli mittesuitsetajaid 71%, igapäevaseid suitsetajaid 20% ning paar korda nädalas või veel harvem suitsetajaid 8%. Suitsetavatest inimestest pooldab enamus suitsetamise piiramist vaid avalikel üritustel ja ühistranspordi sõlmpunktides.

Küsitlus viidi läbi veebikeskkonnas 17.-22. maini ning sellele vastas 1005 vähemalt 18-aastast Eesti elanikku.

Praeguse tubakaseaduse järgi on suitsetamine toitlustusettevõtte väliterrassidel lubatud, kuid maa-ala valdaja võib ise täiendavaid piiranguid kehtestada. Enamasti välikohvikutes aga piiranguid ei rakendata.