Uuring: enamik eestlasi tahaks, et rahval oleks õigus algatada rahvahääletusi

 (47)
"Vabariigi kodanikes" arutlevad teiste seas Varro Vooglaid ja geiaktivist Reimo Mets kooseluseaduse üle
Varro Vooglaid "Vabariigi kodanikes"Foto: Madis Veltman

Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt veebruari alguses läbiviidud küsitluse kohaselt leiab ligi kolmveerand (72 protsenti) Eesti valimisealistest kodanikest, et rahval ei ole piisavalt võimalusi osaleda poliitiliste otsuste langetamisel ja vaid veidi üle viiendiku (22 protsendi) arvates on neid võimalusi piisavalt.

Hinnang, et kodanike võimalused osaleda poliitiliste otsuste langetamisel pole piisavad, on uuringu järgi valdav kõigis ühiskonnagruppides ning eriti suuri erinevusi ei ole täheldada ei soo, vanuse, rahvuse ega ka haridustaseme lõikes, teatas SAPTK.

Veelgi selgem oli küsitletute seisukoht vajaduses muuta põhiseadust nii, et rahval oleks õigus algatada rahvahääletusi. Seda pooldas koguni neli viiendikku (82 protsenti) ning vastu oli ainult 13 protsenti vastanutest.

Kahele küsimusele antud vastused erinesid selle poolest, et seisukohad olid teise küsimuse puhul veelgi tugevamad ja ka ühtlasemad. Seega isegi need, kelle arvates on rahval piisavalt võimalust osaleda poliitiliste otsuste langetamisel, kaldusid pooldama põhiseaduse muutmist nii, et rahval oleks õigus algatada rahvahääletusi.

Küsitluses osales tuhat inimest ja selle tellis sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) ettevalmistusena laupäeval toimuvale konverentsile "Kas Eesti on demokraatiaks valmis?".

Konverentsi korraldajate hinnangul valitseb praegu vastuoluline olukord, sest põhiseaduse kohaselt on Eesti demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas, ent ometi puudub rahval ehk sellel, kes peaks olema kõrgeima riigivõimu kandja, vahetu võimalus osaleda ühiskonna jaoks oluliste küsimuste otsustamisel.

SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul on tähelepanuväärne, et asjad ei ole alati nõnda olnud. "Paljud inimesed ei ole kunagi teadvustanud, et 1920. ja 1933. aasta põhiseadustega oli Eesti rahvale tagatud rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigus, ent see võeti 1934. aasta riigipöördega rahvalt ära ning seda ei ole siiani tagasi antud," sõnas ta.