UURING: eestlane joob endiselt rohkem kui enamus põhjanaabreid

Täna sotsiaalministeeriumis alkoholi aastaraamatut tutvustaval pressikonverentsil nentis Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, et Eestis tarbiti 2010. aastal 9,7 liitrit alkoholi elaniku kohta, mis asetab eestlased Soome järel teisele kohale põhjamaade alkoholitarbimisel.

"Eesti eripära on selles, et meil on kange alkoholi tarbimine tunduvalt suurem, kui põhjamaades. Soomega õlletarbimise osas oleme suhteliselt analoogsed, aga kange alkoholi tarbimine on meil tunduvalt suurem kui neil," selgitas Josing ning tõi välja, et kui Eestis tarbiti mullu kanget alkoholi 15-aastase ja vanema elaniku kohta 5,7 liitrit, siis Soomes on see number vaid 2,6 liitrit.

Samuti on Eestis võrreldes põhjamaadega ka äärmiselt liberaalne alkoholimüük. "Teatud piiranguid on vaikselt ühiskonnas lisandunud, nagu öine müügikeeld, aga vaadates näiteks kanget alkoholi müüvate kaupluste arvu, siis Eestis on neid 2620, kuid Soomes 346 ning Rootsis 413," tõi Marje Josing välja. Seega on Eestis saja tuhande elaniku kohta 196 alkoholi müüvat kauplust.

Aastaraamatust tuleb ka välja, et kui meie põhjanaabritel Soomel ja Rootsil on teatavasti paika pandud õlle maksimaalne kangus, mida poodides müüa tohib, siis Eestis seda tehtud ei ole. Lisaks võib meil kanget alkoholi osta juba 18-aastaselt, kui Soomes ja Rootsis saab pudeli kätte 20 aastane või vanem ning kodumaise viina hind on Eestis võrreldes Soomega ligi poole odavam.

Alkoholi tarbimise vähendamiseks pakub Josing välja ühe meetmena lahjemate jookide tarbimise suurendamise. "Maitseelamuste suhtes ei ole väga vahet, kas sa tarbid üle 6 protsendi või 5 protsendi kangusega alkoholi, aga juba see üks protsent annaks ligi liitri absoluutalkoholi tarbimise vähenemise inimese kohta aastas," tõi Josing uuingust välja.

Alkoholi aastaraamat valmis Eesti Konjunktuuriinstituudi ja Tervise Arengu Instituudi koostööna ning see annab ülevaate alkoholiturust, tarbimisest ja alkoholiga seotud kahjudest Eestis.